Regressiaasta 2016 on ajalugu, ohutumat aastat 2017!

Liiklussurmad ja vigastused on teinud 2016 aastal vähikäiku. Miks see nii on?

Põhjuseid on kindlasti mitmeid. Kui vaadata liiklusurmade iseloomu, siis tooni annavad kombinatsioonis noored mehed, alkohol ja kiirus. Absurdne on joodikbussijuhtide rutiin. Need juhtumid saab siduda vähenenud politsei nähtavusega, millele on tähelepanu pööranud ka ETSC.

Samasse rubriiki saab kirjutada ka odavusel põhinevad riigihanked, mis soodustavad ignorantsust tööliste ja liiklejate ohutuse tagamisel.

Kui õhuke riik on ikkagi jätkusuutlik? Ei saa igale juhile panna kuklasse personaalset politseiametnikku, kuid kusagil on kriitiline piir, millest allapoole minna ei tohi. Järelevalvet peab olema just nii palju, et selle olemasolu ei ununeks. Liiklusohutus peab olema hanke kriteerium.

Teisalt, kas teile ei tundu imelik, et Pärnamäe teel, mis asub Tallinna linnas, on võimalik üldse arendada kiirust 140km/h lubatava 50km/h juures? Kas kõik on ikka liikluskeskkonnas adekvaatne?

Vaadates Rohu tänava elektrikapi saatust on selge, et liikluskeskkonna kvaliteedil on oluline roll. Tallinna Transpordiamet on püüdnud olukorda parandada totrate märkide lisamisega, samal ajal liiklejaid hurjutades.

Eestis puudub autotööstus, peame leppima sellega, mida on võimalik importida. Isesõitvad nn robotautod arenevad kiiresti, kuid niipea ei ole inimfaktor liikluses täielikult välistatud. Jalakäijad ja ratturid ei kao kuhugile. Seega peame liikluskeskkonda kujundama arvestades nii inimfaktorit, erinevate liiklejate võimekust, kui ka robotautode vajadusi.

Maanteeamet on koostanud 2016 aasta ehitusobjektidest ülevaate, kus saavad sõna tellijad, ehitajad ja kohalike omavalitsuste esindajad. Tähelepanuväärne on, et kõigi objektide puhul rõhutatakse liiklusohutuse paranemist.

Seekord veel ei saanud sõna projekteerijad ega liiklusohutuse eksperdid. Tegelik liiklusohutuse paranemine selgub ekspluatatsioonis. Paljud liiklusohutuse parandamise võtted on praktikas osutunud liiklusohutust pärssivateks.

Liiklusohutusauditeid on hakatud läbi viima järjest enam ka objektidel, mis ei kuulu direktiivikohaste kohustuslike objektide hulka. See on kindlasti positiivne areng. Mitteametliku info kohaselt on Maanteeametil kavas auditeerimist veelgi tõsisemalt võtta. Oluline on, et auditeerimine oleks tõepoolest erapooletu ja auditi tulemused oleks ka avalikud. Selleks on vajalik auditite register. Iga projekti juures peab olema teada, millised riskid on audiitor välja toonud ning kas ja kuidas need riskid on reaalselt maandatud. Paraku paljudel juhtudel kinnitatakse projektid ilma vajalike leevendusmeetmeteta viidates rahaliste vahendite nappusele, mis sama paljudel juhtudel ei ole ka tõsi. Selge peab olema vastutus.

Ka auditite metoodika ja menetluspraktika vajab arendamist lähtuvalt ohutu tee printsiipidest.

Suurem probleem on aga kohalikud omavalitsused, kes ehitavad järjest rohkem, kuid kelle professionaalsus on kohati olematu. Nagu näitab Saue parkla juhtum, siis kohaliku omavalitsuse projektide üle puudub täielikult erapooletu järelevalve. Haldusreform siin ei aita, vaja on riigireformi.

Liiklus.Ohutus.Audit poolt soovime kõigile ohutumat riiki ja seeläbi ohutumat liikluskeskkonda.

Teeme teed ohutuks. Võtame vastutuse.

Tulge kampa!

Ain ja Raul

Kommentaarid