Ametnik ütleb: Ohtlik ehitis vastab seaduse nõuetele – Saue parkla

Septembri alguses saatsin ametkondadele ohtliku ehitise teatise, milles kirjeldasin üksikasjalikult Saue jaama rattaparkla paigutusest tulenevaid tarbetuid ja ohtlikke riske jalgratturitele, kes lähenevad jaamale piki kergliiklusteed ning soovivad enne rongile minekut oma jalgratta parklasse lukustada.

Esimese vastuse sain Maanteeameti Põhja Regioonist ja see on ka ainus vastus, mida on mõtekas siinkohal refereerida.

Tere
Antud pargi ja reisi parkla ei olnud riigimaanteega külgnev ja seetõttu seda projekti Maanteeametile ei esitatud. Nõustume teiega, et projekteerija poolt on Sauel tõsine vastuolu planeeritud, tekitades jalgratturitele põhjendamatuid teeületusi rattahoidu ja sealt edasi
perroonile. Maanteeamet tänab teid tähelepanekute eest ning kindlasti arvestab enda projektides teie poolseid ettepanekuid.
Lugupidamisega
Kristjan Moisto
Harjumaa liikluskorraldaja
Liikluskorralduse osakond

Kuigi antud vastus on kodanikele lohutuseks, siis antud objekti ohutusele see eriti kaasa ei aita. Ainult niipalju, et meil on üks toetav ja mõistev seisukoht.

Ülejäänud vastuseid ma siin refereerima ei hakka. Projekti eest vastutavad Saue linnavalitsus, Keskkonnainvesteeringute keskus ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tundsid arusaadavalt ennast puudutatuna ja kuigi minu kiri ei sisaldanud ühtegi süüdistust ega viidet vigadele nende tegevuses, võtsid ametnikud õigustava poosi ja pidasid vajalikuks tõestada, et nemad ei ole midagi valesti teinud. Kulla sõbrad, selles ei ole üldse küsimus! Küsimus on ainult selles, kas meie igati õige ja seaduspärane tegevus täidab eesmärki, ehk tagab liiklejate maksimaalse ohutuse?

Kõige viimase vastuse sain Harju maavalitsuselt, mis toetudes osapoolte vastustele asus samuti ringkaitsele. Saue vallavalitsuselt (Saue linn ja vald on otsustanud liituda ning Saue valla elanikud moodustavad olulise osa parkla potentsiaalsetest kasutajatest) ning Tehnilise järelevalve ametilt (teostab üldist riiklikku järelevalvet Ehitusseadustiku täitmise üle) ma vastust ei saanud.

Ma tegin teatises neli väga konkreetset ettepanekut, millele ei suvatsenud keegi vastata. Ainult esimest ettepanekut tõrjuti väitega, et ehitise sulgemine ja ümberehitamine on ebaproportsionaalne. Otseselt ei ole ka ümberlükatud väidet, et jalgrattaparkla paigutusega on tekitatud täiendav oht.

Kuivõrd mul on viimasel ajal olnud ootamatult kiired ajad, siis ei ole jõudnud omalt poolt probleemi edasi “menetleda”. Kui keegi soovib kaasa lüüa, siis ma sooviksin selle teema viia õiguskantsleri lauale.

Nimelt on selgunud üks oluline nüanss. Ehitusseadustiku kohaselt on projekteerimis- ja ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet tegevaks asutuseks antud juhul kohalik omavalitsus, ehk Saue linnavalitsus. Saue linnavalitsus on samas ise nii projekteerimistingimuste väljastaja, projekti tellija, ehitusloa väljastaja, ehitushanke korraldaja, kasutusloa väljastaja kui ka EL abivahendite mõistes kasusaaja. Seega on siin tegemist olulise vastuoluga EV põhiseadusest tuleneva seadusandliku ja täidesaatva võimu lahususe printsiibiga. Kuivõrd rollide lahusust ei ole, siis ei ole tagatud ka erapooletut menetlust ning sisuliselt ei ole tagatud ka inimeste tervis ja elu. Kuivõrd kohalikud omavalitsused ehitavad järjest rohkem ning peamiselt avalikkusele suunatud ehitisi, siis on tegemist väga tõsise ja põhimõttelise probleemiga, kus riik on püüdnud õhukeselt hakkama saada ja vastutuse jätnud sisuliselt ei kellelegi.

Ehitusseadustiku § 130. Riikliku järelevalve teostaja
(1) Ehitusseadustikus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle teostavad riiklikku järelevalvet käesolevas paragrahvis nimetatud asutused.
(2) Kohaliku omavalitsuse üksus teostab riiklikku järelevalvet, täites selleks järgmisi ülesandeid:
1) ehitise, sealhulgas kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitise ehitamise või ehitusprojekti detailplaneeringule, kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, projekteerimistingimustele või muudele ehitise asukohast tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimine;
2) ehitise või ehitamise nõuetele vastavuse kontrollimine, sealhulgas ehitise kasutamiseelse ohutuse kontrollimine;
3) ehitamise teatise või ehitusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
4) ehitise kasutusteatise või kasutusloa olemasolu ja sellele kantud andmete tegelikkusele vastavuse kontrollimine;
5) ehitise kasutamise otstarbest tulenevalt selle korrashoiu ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine;
6) kohaliku tee kasutamise ja kaitsmise nõuete järgimise kontrollimine.

(7) Maanteeamet teostab riiklikku järelevalvet avalikult kasutatava tee ehitamise, kohaliku omavalitsuse teede seisundinõuete ja riigiteede kaitsevööndi, kasutamise ja kaitsenõuete täitmise ning tee-ehitamisega seotud ettevõtjale ning pädevale isikule esitatud nõuete täitmise üle.

§ 136. Nõuetele mittevastava ehitise projekteerimine
(1) Ehitusprojekti koostamise eest, kui selle järgi ehitatud või ehitamisel olev ehitis on ohtlik inimese elule, tervisele, varale või keskkonnale,
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.

Rõhutan siin §136 lg 1 milles ei viidata seadustele ega normidele, vaid konkreetselt ohtlikkusele. Küsimus on selles, kuidas tõestada, et tegemist on ohtliku projektiga? Kui inimene on saanud vigastada või surma, ka siis tuleb veel teha ekspertiis ja tõendada, et avarii sai juhtuda ainult seetõttu, et see oli niimoodi projekteeritud. Intelligentses riigis oleks rõhk ennetaval tegevusel, ehk planeeringute ja projektide auditeerimisel.

Säästva arengu seaduse alusel kehtestatud Transpordi arengukava vähemalt mõtleb selles suunas ja Nullvisioon on sellesse sisse kirjutatud!

Transpordi arengukava 2014-2020

• Liikumine peab olema ohutu.
Transpordisüsteem peab olema kujundatud selliselt, et selles ei hukkuks ega saaks raskelt vigastada ükski liikleja isegi juhul, kui ta liikluses eksib.

6. ALAEESMÄRK 3. LIIKLUSKAHJUDE VÄHENEMINE

Meede 3.1 Liiklusohutuse suurendamine

2. Luuakse ühtne, toimiv ja koostööd võimaldav liiklusohutusalaste tegevuste juhtimismudel riiklikul, regionaalsel ja kohalikul tasandil, kaasates liiklusohutusalaste probleemide lahendamisel võimalikult palju osapooli.

6. Ohutu keskkond – pööratakse enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid, mootorratturid). Kiirusrežiimi reguleeritakse vastavalt liikluskeskkonna ohtlikkuse tasemele ning kujundatakse liikluskeskkond nii, et see toetaks kiirusrežiimi. Ohutu liikluskeskkonna kujundamist arvestatakse uute teede ehitamisel, olemasolevate rekonstrueerimisel ja teede hooldusel.

KIK soovitas mul ka kohapeal olukorraga tutvuda. Eks ma olen ka varem seda teinud, aga juhtus nii, et novembri alguses oli tõesti põhjust seda kohta külastada. Pildil on näha “eeskirju mittetäitvate kodanike” jalajäljed, mis liiguvad diagonaalis parklast perrooni suunas. Need ei ole minu omad.

Jäljed lumel

Statistilises mõttes on konkreetses kohas kõik veel hästi, midagi raporteerida ei ole. Eestis tervikuna on pilt ühene – regress. See ei ole kooskõlas Transpordi arengukavaga, ehk võtaks ikka midagi ette?

Kommentaarid