Meetodid

Paljud liiklusohutuse auditeerimise juhendid annavad ette kontroll-lehed. Kuigi nendest kontroll-lehtedest võib ka mälu turgutamiseks abi olla, on pigem oht, et nad juhivad audiitori tähelepanu kõrvale peamiselt – konfliktanalüüsilt.

Avariirisk on oma olemuselt tõenäoline konflikt erinevate liiklejate (liikleja vs liikleja) ning keskkonna (liikleja vs keskkond) vahel. Audiitori esmane ülesanne on tuvastada need võimalikud konfliktid ning seejärel hinnata avarii toimumise tõenäosust ja võimalikke tagajärgi. Tagajärjed sõltuvad peaasjalikult vallanduvast kineetilisest energiast ehk põrkuvate masside ja kiiruste korrutisest.

Avarii toimumise tõenäosuse hindamisel on aluseks eeldatav liikuvusmaht ning võimalikud (sic! mitte “projekteeritud” kiirused). Liikuvusmahu osas tuleb siiski olla reserveeritud. Tuleb eeldada, et kui tee ehitatakse, siis on sellel ka kasutus. Samuti, kui planeeritakse maakasutust, siis on sellel nõudlust.

Tagajärgede hindamine baseerub konflikti tüübil ning eeldataval kineetilisel energial. Hästi on teada, et jalakäija ja sõiduki konfliktis on jalakäija hukkumise tõenäosus 90%, kui sõiduki kiirus kokkupõrkel on 50km/h.

Riski maatriks

Üheks lihtsaimaks riski hindamise töövahendiks on riskimaatriks, kus riski hindeks on tõenäosuse ja tagajärje korrutis.

Tõenäusus (sagedus)

Tagajärg

Kindel
(Vähemalt kord aastas)
Tõenäoline
(kord 1-3 aasta jooksul)
Harv
(kord 3-7 aasta jooksul)
Vähetõenäoline (kord 7-20 aasta jooksul)
Fataalne  16  12  8  4
Tõsised vigastused  12  9  6  3
Kergemad vigastused  8  6  4  2
Ainult asjakahju  4  3  2  1

Nullvisioonikohaselt on eesmärgiks fataalsete ja raskete vigastuste välistamine. Lineaarne riskimaatriks sellega ei arvesta ja eeldatavalt väga harva realiseeruv fataalne konflikt on samaväärne sageda asjakahjuga. Seetõttu tuleb selle hindamismetoodika juures täiendavalt arvestada tagajärje tundlikkusega. Kuivõrd siin on oht teatud subjektiivsuseks, siis on oluline, et audiitorite meeskond põhjendab riski hinnangut selgitades, millist tüüpi avariid on võimalikud ning millised on tõenäolised tagajärjed. Näiteks neljakülgsel ristmikul on tõenäoline küljelt kokkupõrge. Kui see toimub kiirusel 90km/h, siis on tagajärg fataalne (kaelamurd). Kui kokkupõrge toimub kiirusel kuni 50km/h, siis võib eeldada kergeid kuni raskeid vigastusi.

Austraallased on välja töötanud detailsema “Safe System” hindamismetoodika. Selle eeliseks on see, et võimaldab hinnata ka erinevate leevendusmeetmete mõju – kui palju me eeldatavalt avarii riski vähendame?

Kommentaarid