Gonsiori tänavast

Gonsiori tänav läbis totaalse muutumise ja avati liiklusele 15.11.2018. Ilmselt ei ole ükski tänav saanud Tallinnas sellist tähelepanu. Üheltpoolt on põhjus liiklusskeem, teisalt muidugi see, et tänava ääres paikneb Rahvusringhääling ning tänavat läbib igapäevaselt suur hulk valijaid. 

Hea on tõdeda, et kuu aja jooksul ei ole keegi saanud viga. Kas see tähendab, et kõik on hästi, tänav ongi ohutu? Nagu ka mitmete teiste objektide puhul, ei avaldu ohutusprobleemid tingimata kohe. Ka Rohu tänava elektrikappi ei rammitud kohe esimesel päeval, mil rekonstrueeritud Telliskivi tänav liiklusele avati. Ometi on tänseks paigaldatud sinna tankitõrjebarjäär. Nagu allpool näha, on olukord siiski tõsine ka Gonsioris.

Projektist ja eesmärkidest

Gonsiori tänava “probleem” on Lasnamägi, mis kahjuks või õnneks jõuti peaaegu valmis ehitada koos Oktoobri teega. Kui Lasnamäge omal ajal planeeriti, siis pidi Oktoobri tee oma jätkuks saama ka uued läbimurded kesklinnast mööda ja alt läbi Mustamäe suunal. Praeguse Laagna tee oluline osa pidi olema ka kiirtramm, mis jäi samuti realiseerimata. Niisiis on meil 8 rajaline linna kiirtee, mis lõpeb kitsaste kesklinna tänavatega. Näiteks Lubja tänava ja Laagna tee vahel olev ühendustee oli minu esimene projekt pärast tehnikuni lõpetamist 1989 aastal. See pidi olema ajutine tee, seetõttu võis normidest kõrvale kalduda. Olles tänaseni kasutuses kinnitab see ühendustee ajutiste ehitiste reeglit – ei ole midagi alalisemat, kui ajutised ehitised. 

Ülemiste sõlme rajamisel oleks olnud võimalus Laagna tee ühendada tunneli kaudu Järvevana teega, kuid linn otsustas realiseerida ühenduse Peterburi teega. Paljudest otsustest ei ole mõtet otsida loogikat ega talupojamõistust, üldjuhul on määravaks raha ja selle päritolu. 

Kohalike elanike härmiks toob Laagna tee Gonsiori tänavale igal tipptunnil tuhandeid autosid, kelle eesmärk on valdavalt liikuda otse. Paljud neist ei suundu kesklinna vaid ka teisele poole kesklinna. Autosid ei ole võimalik täielikult kesklinnast keelata, aga nende piiramiseks on vajalik rakendada erinevaid meetmeid kombinatsioonis. Lihtsalt keelumärk probleemi ei lahenda.

Linna soov piirata autode liikumist kesklinna suunal on mõistetav. Meetodid jätavad õhku rohkem küsimusi, kui vastuseid.

Muutsuunaradadest ja -teedest

Muutsuunarajad (US: reversible lane, flexlane; UK tidal flow) on mõeldud tee ristlõike efektiivsemaks ärakasutamiseks tipptundidel. Nende eesmärk on suurendada tee läbilaskvust ilma teed laiendamata. Muutsuunaradu kasutatakse alati koos tavaliste pärisuunaliste sõiduradadega, sellest lähtuvalt on kujunenud ka rahvusvaheline reeglistik. Muutsuunarajad on levinud Ameerikas ja Ühendkuningriigis peamiselt kiirteedel, kus ühes sõidusuunas on 2..3 sõidurada, millele lisandub 1 või mitu muutsuunarada. See tähendab, et igal ajal on teed võimalik kasutada mõlemas suunas. Samuti on muutsuunarajad kasutusel tunnelites ja suurtel sildadel. Ka Kuldvärava sillal, kus on kasutusel sõidusuundi eraldav barjäär, mis spetsiaalse Zipperiga iga päev ümber tõstetakse. Zipper on kasutusele võetud suhteliselt hiljuti, varem markeeriti muutsuunaradu torbikutega, mida käsitsi paigaldati. Kuna need tekitasid segadust ja ei välistanud kokkupõrkeid, siis on Zipper vähendanud oluliselt avariisid sillal.

Üksikutel juhtudel on muutsuunarajad kasutusel ka linnamagistraalidel kus ristmikel on foorid. Youtubes on ka mõned videod arusaamatustest sellistel teelõikudel. Rune Elviku liiklusohutuse piiblis on öeldud, et põhiliselt kasutatakse muutsuunaradu teelõikudel, kus puuduvad ristmikud.

Üks oluline tähelepanek kõigist muutsuunaradadega teedest on muutsuunafooride kasutus. Nimelt paigaldatakse need foorid kõikide radade kohale, ka nende, mis on alati pärisuunalised ja nende, mis on vastassuunalised. See tagab nende fooride ühese arusaadavuse ja loetavuse. Foori asemel võidakse äärmistel radadel kasutada ka märke. Teine oluline tähelepanek on, et Ameerika süsteemis on foorid alati ristmiku taga, Eestis kasutatava Euroopa standardi kohaselt on foorid ristmiku ees. Ameerika süsteemis on seega eesõigusfoorid ja muutsuunafoorid samas kohas, lihtsustades jällegi nendest aru saamist. Samuti dubleeritakse seal eesõigusfoore, et igal rajal oleks tagatud täielik informatsioon.

Austraalias oli Adelaide juures lõik M2 kiirteest ehitatud muutsuunalisena, ehk siis muutuvalt ühesuunalisena. Ka see on laiendatud tavaliseks kahesuunaliseks kiirteeks.

Skandinaavias on muutsuunaradu kasutusel väga vähe. Paaril korral on kasutatud muutsuunarada Rootsis sildade remondi ajal. Rootsi liikuvusameti andmetel on Rootsis üks muutsuunarajaga 1,5km pikkune teelõik Värmdös, mis algselt avati katselisena 2006 aastal. Sellel teelõigul on kasutusel muutuvad märgid (NB! pane tähele märkide suurust ja arusaadavust!), tõkkepuud (välistavad juhi eksimuse) ning kõik vasakpöörded teelõigul on üheselt keelatud. Kuna teelõigu kummaski otsas on ringristmikud, siis on võimaldatud tagasipöörded asendamaks vasakpöördeid. Kuigi Rootsi eeskirjades on olemas muutsuunafoorid, ei ole neid siin kasutatud. Tuleb tunnistada, et kasutusel olevad muutmärgid on palju selgemad. Ööpäevane keskmine liiklussagedus on 18000 talvel ja 28000 suvel. Igal ajal on võimalik liikuda mõlemas suunas.

Soomes oli Kuopiost põhjapoole jääval E63 maanteelõigul 1995 aastal avatud muutsuunarada, kuid see tee on laiendatud 2+2 rajaliseks. Praegu muutsuunaradu Soomes kasutusel ei ole, kuid nende kasutatavust on analüüsitud ühe võimaliku alternatiivina suuremate linnade sissesõidu väiladel ja soovitatud mitte kasutada.

Gonsiori tänavaga analoogset liikluskorraldust, kus autodele on ettenähtud vaid üks muutsuunaga sõidurada ühissõidukiradade vahel, ei ole kusagil maailmas ja põhjusega.

Juriidikast

Eesti liiklusseaduses ei ole defineeritud muutsuunaraja olemust ning selle kasutamise reeglid on osaliselt seaduse lisas, mis käsitleb märgiseid ja foore. Seadus tekitab segadust, sest räägib muutsuunaliiklusega teest, mitte radadest ning teed tähistavatest märkidest, mida ei ole kasutusel kusagil mujal maailmas. Üldse on Eestis leiutatud ülemäära palju liiklusmärke, millest paljusid ei kasutata peaaegu üldse. 

Siinkohal väljavõte Liiklusseaduse sätetest, mis puudutavad muutsuunaliiklust ja ühissõidukiradu.

§ 2.Mõisted

60) pärisuunavöönd on sõidukite ühes suunas liiklemiseks ettenähtud sõidutee või selle osa. Kahesuunalise liiklusega sõidutee puhul loetakse pärisuunavööndiks sõidutee parempoolset osa, mida vasakult piirab liikluskorraldusvahend, selle puudumisel sõidutee mõtteline keskjoon. Sõidutee keskel sõiduteega samal tasandil asuvate trammiteede korral on suunavööndite eralduspiiriks trammiteede mõtteline keskjoon. Pärisuunaline trammitee kuulub pärisuunavööndisse. Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, on pärisuunavööndiks ainult parempoolne sõidurada, kui liikluskorraldusvahend ei määra teisiti. Kui teel on eraldi rada ühissõidukile, aeglasele, raskele või muule sõidukile, mis ei ole raudteesõiduk ega rööbassõiduk, on selle eraldi raja sõiduteepoolne äär pärisuunavööndi ääreks muule mitterööbassõidukile;

76) sõidurada on sõidutee pikiriba, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega ja mille laius on küllaldane autode liiklemiseks ühes reas. Kaherattaline mootorratas ja mopeed võivad sõidurajal liikuda kahes reas;

78) sõidutee on sõidukite liikluseks ettenähtud teeosa. Jalgrattatee ning jalgratta- ja jalgtee ei ole sõidutee. Teel võib olla mitu eraldusribadega eraldatud sõiduteed. Samal tasandil lõikuvad sõiduteed moodustavad sõiduteede lõikumisala. Sõiduteeäärt näitab asjakohane teemärgis või selle puudumisel teepeenra, eraldus-, haljas- või muu riba äär, rentsli põhi või sõidutee äärekivi. Kui sõiduteega samal tasandil asuvad mõlemasuunalised trammiteed on sõidutee ühes servas, on mitterööbassõidukite sõidutee ääreks sõiduteepoolne trammirööbas;

98) ühissõidukirada on ühistranspordiseaduse kohaselt liinivedu teostavale ühissõidukile, samuti sõitjat vedavale taksole ja sõitjat vedavale bussile liiklemiseks ettenähtud sõiduteeosa, mis on tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Ühissõidukirajal võib liigelda jalgrattaga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend;

§ 7.Fooritulede tähendus

(6) Suunamuutefoor reguleerib sõitu radadel, kus sõidusuund võib muutuda vastupidiseks. Kui foori vasakpoolses sektsioonis põleb kaldristikujuline punane tuli, siis on keelatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Kui foori parempoolses sektsioonis põleb allasuunatud noole kujuline roheline tuli, siis on lubatud sõita rajal, mille kohal foor asub. Võidakse kasutada ka vahesektsiooni, milles võib koos rohelisega vilkuda või pidevalt põleda ülalt kaldu alla suunatud kollane nool. Vahesektsiooni noole põlemine näitab, et see sõidusuund suletakse peatselt ja sellelt rajalt tuleb ümber reastuda noolega osutatavas suunas. Kui suunamuutefoor ei tööta ja asub kahekordsete katkendjoontega tähistatud raja kohal, on sellele rajale sõitmine keelatud.

§ 37.Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel
(1) Juht, kelle sõidukile ühissõidukirajad ei ole sõitmiseks määratud, võib neid radasid kasutada erandina järgmiselt:
1) ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, tuleb reastuda enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;

§ 45.Sõiduki asukoht sõites

(14) Kui pööratakse teele, mille ees on muutsuunaliiklusega teele sõitu tähistav liiklusmärk, tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.


MKM 22.02.2011 määruse nr 12 §15 Osutusmärgid
30) märk 561 „Muutsuunaliiklus” osutab teelõigu algusele, mille ühel või mitmel rajal võib liiklus muutuda vastassuunaliseks suunamuutefooride või märkide 535 „Sõidurajad ja -suunad” abil;
31) märk 562 „Muutsuunaliikluse lõpp” osutab märgiga 561 „Muutsuunaliiklus” tähistatud teelõigu lõpule;
32) märk 563 „Sõit muutsuunaliiklusega teele” osutab muutsuunaliiklusega teele sõitmise kohale;


MKM 22.02.2011 määruse nr 12 § 25.Teekattemärgised ja nende tähendused
(15) Märgis 925 „Kahekordne katkendjoon” eraldab muutsuunaliiklusega sõidurada naabersõidurajast (lisa 10 joonis 4). Kui niisuguse raja kohal
1) suunamuutefooris põleb roheline nool, tohib märgist, mis eraldab pärisuunalist sõidurada, ületada mõlemalt poolt;
2) suunamuutefoori vahesektsioonis on süttinud kollane nool, peab märgise kohe ületama noole suunas;
3) suunamuutefoor lülitatakse välja või seda foori ei ole, tohib ületada ainult märgist, mis asub juhist paremal.

MKM 22.02.2011 määruse nr 12 
§ 34.Suunamuutefoorid 6
 Suunamuutefooris 61 lülituvad tuled järgnevalt: roheline (lõpu eel võib vilkuda) – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline. Suunamuutefooris 62 lülituvad tuled järgnevalt: roheline – roheline koos kollasega (mõlemad tuled võivad vilkuda) – kollane – punane (lõpu eel võib vilkuda) – roheline.

Projektlahendusest

Projekti on koostanud Sweco Eesti AS Transpordiameti tellimisel. Esialgne projekt nägi ette ühissõidukiradade vahel Lasnamäe poole suunduva ühesuunalise sõiduraja. Kuna sama projekti koosseisus on ettenähtud ka Kunderi tänava kitsendamine ja Soo tänavaga analoogse üherajalise ja ühesuunalise lahenduse kasutamine, siis oleks kahel paralleelsel tänaval toimunud liiklus ainult kesklinnast väljuval suunal. Mingil hetkel otsustati Gonsiori tänaval rakendada muutsuuna lahendust.

Projekti kohaselt on välja ehitatud kummaski suunas ühissõidukirada ning nende vahele jääv muutsuunarada mitterööbassõidukitele ehk Tallinna parasiitkeeles “tavaliiklusele”. Ühissõidukiradade eesmärk on tagada ühistranspordi kiire ja tõrgeteta ühendus. 

Auditid ja ekspertiisid

Projektile on koostatud kaks erinevat auditit. Projekti esialgse versiooni jalgrattateede osa ülevaatuse MKM tellimisel tegi Taani konsultatsioonifirma COWI (Autogeenius on teinud detailse ülevaate märkustest ja nendega (mitte)arvestamisest). Õigupoolest ei ole COWI töö liiklusohutuse audit, vaid põhiliselt jalgrattateede funktsionaalse disaini analüüs. Projekti lõppversiooni auditeeris inseneribüroo Stratum. ERR ja Autogeeniuse nõudmisel on Transpordiamet väljastanud ka selle dokumendi.

COWI tehtud ettepanekuid ei ole eriti arvestatud ja osaliselt on need ka aegunud, kuna muutsuunaraja lahendusega oleks pidanud ka kogu jalgrattateede lahenduse uuesti üle vaatama. See ülesanne oli Stratumil. Stratumi on tuvastanud kokku 14 probleemi, millest esimesed kuus puudutavad Kunderi ja Türnpu tänavate projekti, mida ei ole veel realiseeritud. Jalakäijate ja jalgratturite soovijooni ning konflikte ei ole analüüsitud. Samuti ei ole analüüsitud muutsuunaraja võimalikku mõju, arusaadavust ja toimivust ning sellest tulenevaid riske. 

Auditi kokkuvõttes on audiitor kinnitanud:

Gonsiori tn rekonstrueerimise projekt on liiklusohutuse seisukohalt koostatud hästi ja oskuslikult.
Sellisel kujul on muutsuunaraja kasutamine esmakordne Eestis ning kõiki võimalikke liiklusohte ette näha on väga raske, kuna materjali selliste liikluslahenduste mõju kohta on isegi laiast maailmast
vähe leida. Tavaliselt on muutsuunarada kasutatud suurema sõiduradade arvu korral ning tavaliselt linna äärealadel asuvatel magistraalidel, mitte kesklinnas (näiteid maailmast ei leidunud).
Audiitor kinnitab käesolevaga, et käesolev liiklusohutuse audit on koostatud sõltumatult ja objektiivselt.

Kahjuks ei saa lugupeetud audiitori sellise kokkuvõttega kuidagi nõustuda. Esiteks ei ole põhjust kiita projekti, mida audiitor ei suuda adekvaatselt hinnata, kuna tal puudub vastav kogemus. Teiseks, audiitor peab analüüsima projektlahendusest tulenevaid konflikte lähtuvalt eeldusest, et inimesed on ekslikud, nad võivad nende ette pandud lahendusest mitte aru saada või valesti aru saada ja teha tahtmatult otsuseid, mis viivad avariini. Selleks ei ole vaja eelnevat analoogi, vaid projekt tuleb virtuaalselt läbida erinevates suundades ja rollides hinnates konflikte ja nende riskitaset.

Lisaks eelnevatele on projektile oma ettepanekuid esitanud korduvalt ka MKM töötajad kaasates ka jalgrattaentusiaste ja spetsialiste. Ettepanekuid on arvestatud valikuliselt.

Katse-eksitamisest

Liiklus on ohtlik. Autodega tapetakse jätkuvalt inimesi ka Tallinna tänavatel. Tallinna tava liikluskeskkond kavandada katse-eksitusmeetodil ei ole mõistlik. Innovatsioon on vajalik liikuvuse ja sellest tulenevate keskkonnaprobleemide lahendamisel, kuid liikluskeskkonna loomisel tuleb pigem olla konservatiivne ja lähtuda ohutu tee printsiipidest. Juhul, kui on soov katsetada mingit uudset lahendust, siis seda tuleks teha ettevaatlikult väiksemas mahus, soovitavalt laboritingimustes ning mitte koheselt betoneerides. Mitmed võimalused on katsetada ka nö ajutiste liikluskorraldusvahenditega.

Tänapäeval on olemas erinevad virtuaalse simulatsiooni rakendused, mis võimaldavad projektlahendust analüüsida arvutis enne ehitamist. Samuti saaks projekti virtuaalselt läbi liigelda kontrollides liikluskorraldusvahendite nähtavust, loetavust, arusaadavust ning seeläbi võimet orienteeruda. Võimalik on simuleerida erinevaid ilmaolusid, sademeid, lumikatet, päikesevalgust, jne.

Gonsiori tänava kohta on tehtud küll visualisatsioon, mille eesmärk on näidata, kuidas tänav välja nägema hakkab, kuid visualisatsioon ei näita kuidas tänav toimima hakkab. Visualisatsioon esitab “arhitekti” soovmõtlemist, mis erineb reaalsusest kardinaalselt. Sedalaadi visualiseerimist nimetatakse Pööbli Rahustamiseks. Kinnisvaraprojektide lehekülgedel käivad nende juurde küll juristide koostatud märkused, et reaalsus võib olla erinev.

Üldised tähelepanekud

  1. Liiklusseadusest tuleneb, et muutsuunarada saab rajada ainult teiste sõiduradade kõrvale. Määruses olev muutsuunaraja teemärgise kirjeldus ütleb, et see märgis eraldab muutsuunarada naabersõiduradadest. Ühissõidukirada ei ole üldkasutatav sõidurada. Ühissõidukirada ei ole definitsiooni kohaselt sõidurada, vaid spetsiifiline sõiduteeosa. Seega võib küsida, kas kogu skeem on liiklusseaduse mõttega kooskõlas? Praktikas on üsna selgeks saanud, et funktsionaalselt on tegemist eksitava ja ühissõidukiraja väärkasutust sundiva ehk devalveeeriva skeemiga.
  2. Muutsuunafoorid ei ole kooskõlas LS §7 lg6 ning MKM 22.02.2011 määruse nr 12 nõuetega, mis näevad ette eraldi foori keelava punase risti ja lubava rohelise noole jaoks vastavalt vasakul ja paremal. Gonsiori tänaval on kasutatud plafoone, milles põlevad mõlemad. Eraldi fooride kasutamine on oluline, et lihtsustada fooride lugemist näiteks ereda ja madala päikese korral, kui fooris põleva tule värv ja kujutis ei ole loetavad.  Täiendus 17.12.2018 Facebooki kommentaaris vihjati, et Gonsiori tänava projektis ei olegi kasutusel muutsuunafoorid, vaid hoopis märgid 538 “Sõidurada avatud” ja 539 “Sõidurada suletud”. Nimetatud märgid on lisatud muudatusega, mis hakkas kehtima 01.03.2018. Gonsiori tänava projekt on koostatud ja kinnitatud 2017 aastal ning selles on ettenähtud muutsuunafoorid.
  3. Linnavalitsuse juhis Gonsiori tänaval liiklemise kohta on soovmõtlemine, mis ei ole kooskõlas LS sätetega. LS §37 lg 1 punkt 1 teisest lausest tuleneb, et pööramisel kõrvalteelt välja ja sattudes ühissõidukirajale tuleb sellelt kohe lahkuda, kuid see ei tähenda pööramist järgmisel ristmikul paremale. Seaduse mõte on, et lahkuda tuleb pärisuuna sõidurajale, millel on õigus liikuda. Kuna sõltuvalt muutsuunaraja suunalisusest võib piirduda pärisuunavöönd muutsuunaraja topeltjoonte vahelise alaga kuhu ükski sõiduk ei mahu, siis tuleb seadust tõlgendada nii, et kohe tähendab esimest võimalust. Seega tuleks jätkata liiklemist ühissõidukirajal kuni tekib legaalne pärisuunaline sõidurada, kuhu on võimalik lahkuda. 
  4. Juhul kui vastuolus Liiklusseadusega hakkaks Politsei sundima liiklejaid pöörama kõrvaltänavatele, siis ohustaksid ekslevad liiklejad kõrvaltänavate liiklust. Antud juhul on Transpordiamet projekti loomingulise osa eest vastutajana ekslikult eeldanud, et kõik liiklejad on kohalikud ning õpivad ja harjuvad skeemiga. Kui kohalikud harjuvadki, siis külalised maalt ja hobusega või kaugemaltki ei tea sellest “innovatsioonist” midagi. Pahaaimamatult pööravad nad Gonsiori tänavale ning liiguvad soovitud suunas. Miks peaks nad nüüd keerama kõrvaltänavatele, kus on elamud ja lasteasutused, et sedakaudu otsida uut marsruuti? See ei ole mitte ainult ülimalt totter, vaid ilmselgelt ohtlik.
  5. Transpordiameti väitel vajab ühissõidukiraja “väärkasutamine” rohkem järelevalvet. Tõsi on see, et ühissõidukiradu kuritarvitatakse linnas mitmel pool, kuid Gonsiori tänaval on ühissõidukiraja kasutus sellisena kodeeritud ning liiklejaid ei saa milleski süüdistada. Politseil puudub ka võimalus teha järelevalvet, sest selleks tuleks neil seista kas ristmikul või jalgrattateedel takistades liiklust. Liiklejate kinnipidamiseks peaks nad jällegi suunama kõrvaltänavatele, et neid seal siis alusetult kiusata. 
  6. Gonsiori tänava kummaski otsas on püütud märkide ja fooridega reguleerida muutsuunarajale sisenemist, kuigi ebaõnnestunult. Samas kõrvaltänavatelt pealesõidul puudub igasugune info kehtiva suuna kohta. Muutsuunaliiklusega tee märgid on oma olemuselt tarbetud, sest nad ei anna mingit sisulist infot. Pigem peaks need olema hoiatusmärgid, mitte osutusmärgid.
  7. Jalgratturid on palju kritiseerinud tänava lõunaküljel olevat jalg- ja jalgrattateed. Sellisel kujul on see tee tõesti mõttetu ja arvestades tänava põhjaküljel olevat ruumi ei ole ka põhjust seda kitsast riba jalgrattaga liiklemiseks kasutada. Lisaks on ristmikel puudulik nähtavus ja mitmeid allaviikudega mahasõite. 

Facebooki kommentaaris vihjati, et Gonsiori tänava projektis ei olegi kasutusel muutsuunafoorid, vaid hoopis märgid 538 “Sõidurada avatud” ja 539 “Sõidurada suletud”. Nimetatud märgid on lisatud muudatusega, mis hakkas kehtima 01.03.2018. Gonsiori tänava projekt on koostatud ja kinnitatud 2017 aastal ning selles on ettenähtud muutsuunafoorid.

Riskianalüüs

Siinne riskianalüüs ei ole täielik liiklusohutuse audit, toon välja vaid mõned olulisemad tähelepanekud. Valdavalt on tegemist pigem kergete riskidega, väljaarvatud Laagna tee ja Gonsiori tänava ristmik, kus pärastlõunasel ajal on suur tõenäosus laupkokkupõrgeteks, külgkokkupõrgeteks ja tagant otsasõitudeks, kus tagajärjeks rasked vigastused.

Pimedal ajal, fooride mitte töötades on Gonsiori tänav kui kiiruskatse. Jalakäijate ja ratturite jaoks on teeületused kõigis suundades pikad ja kaitseta.

1. Raua tn ristmik, muutsuunaraja algus/lõpp

Muutsuunaraja alguses on ehitatud mitu saart, mis eraldavad muutsuunarada ühissõidukirajast. Projekteeritud ja algselt paigaldatud märk “möödapõige paremalt” eksitas liiklejaid. Tänaseks on märgiviga parandatud, kuid radade hargnemine on ikkagi eksitav. Riskiks on ootamatud rajavahetused ja külgkokkupõrked.

Lahendus tekitab segadust ka jalakäijates, kes peavad ületama kolme sõiduteed, kuid nende jaoks on ebaselge kust poolt tulevad autod keskmisel sõiduteel.

Muutsuunarajale lähenedes on juhid sunnitud ümberreastuma vasakpöörde rajale. Kui seal on juba sõidukid ees moodustanud järjekorra, siis peavad nad jääma keset teed seisma või riskima. Kui nad on sõitnud liiga kaugele, tuleks tagurdada. Pigem eelistatakse kasutada ühissõidukirada. Esimene muutsuunafoor paikneb enne muutsuunaraja (teelõigu) algust, mis ei ole seadusega kooskõlas ja on eksitav.

Tõsine probleem on vasakpööre Raua tänavale, kus ristuv sõidurada ja ühissõidukirada on teineteisest eraldatud saarega. Andes teed sõidurajal liikujale ei ole selge, kas tuleb anda teed ka ühissõidukirajal liikujale. Oht on, et sõiduk, mis alustab vasakpööret, jääb sõidurajale seisma, et anda teed ühissõidukirajal liiklejale jäädes ette muutsuunarajalt tulijatele. Teine oht on, et ta ei anna ühissõidukirajal liikujale teed, sest ta ei taju või ei näe sealt tulevat sõidukit (jääb teiste sõidukite varju). Siin on võimalikud ja tõenäolised väga erinevad stsenaariumid, mis lõppevad külgkokkupõrkega. Lühikese vaatluse jooksul esines mitu ohtlikku olukorda ja äkkpidurdust, ristmikul on hommikusel tipptunnil aktiivses kasutuses helisignaal. 

Segaduses taksojuht kahe raja vahel

Olukord on võimalik korrigeerida üleliigse saare likvideerimisega ning sõidusuundi eraldava saare ümberkujundamisega. Lisaks on võimalus siin paigaldada tõkkepuu, mis välistaks muutsuunarajale sõitmise analoogselt Rootsis oleva maantee 222 lahendusega. Suletud tõkkepuu korral tekib võimalus pöörata vasakule Raua tänavale ja jätkata sõitu ilma rajavahetuseta.

2. Muutsuunaraja algus Laagna teel

Laagna teel on veelgi keerulisem ja ohtlikum probleem muutsuunaraja algusega. Vahetult enne Gonsiori tn ristmikku on jalakäijate sild, mis varjab ära selle taha jäävad muutsuunaraja foorid. Silla külge, 100 ja 300 meetrit ennem on paigaldatud raja kohale muutmärk, kus kuvatakse vastavalt muutsuunaraja režiimile kas märki “Sissesõidu keeld” või “Muutsuunarada”. Selline märgi “Sissesõidu keeld” kasutus on vastuolus jällegi liiklusseadusega, sest seda märki saab panna teele, mitte rajale. Sellisel kujul on märk äärmiselt eksitav ning tarvitseb vaid minna korraks tänava äärde olukorraga tutvuma, kui juba hakkab juhtuma.

Gonsiori tänava ristmikule lähenedes sunnitakse sõidurada vahetama, kuid tõenäoliselt on vasakpoolsed sõidurajad autosid täis. See toob kaasa riskeerimise, vaheletrügimise, mille tulemuseks on külgkokkupõrked ja tagantotsasõidud. Normaalse muutsuunarajaga tee korral tuleks reastuda parempoolsele rajale, kuid siin on selleks ühissõidukirada. Kuna tegemist on ristmikuga, siis tuleb Laagna teelt Gonsiori tänavale sõitmist käsitleda parempöördena ehk juhil on õigus (kohustus!) reastuda ühissõidukirajale parempöördeks. Pärast pööret tuleks ümber reastuda pärisuunalisele rajale, kuid kasutada on ainult muutsuunarada. Nagu videos näha, esineb kõiki võimalikke ohuolukordi.

Siin ei ole häid lahendusi puusalt pakkuda, kuid praegune olukord on äärmiselt ohtlik. 

3. Muutsuunafooride ja ristmikufooride koosmõju

Muutsuunafoori disaini probleemiks on roheline värv. Roheline foor tähendab lubavat signaali. Muutsuunafoorid on disainitud sellisena, et neid ei ole mõeldud kasutada koos eesõigusfooridega. Vaatlused näitavad, et olukorras, kus muutsuunafoor lubab kasutada muutsuunarada, aga kõrval põleb punane eesõigusfoor, siis alateadlikult võivad liiklejad lugeda foore valesti ehk pidada muutsuunafoori rohelist tuld ka eesõigusfooriks. Mitmes kohas eksivad juhid sageli ja kuigi eesõigusfoori punane tuli ei luba edasi sõita, tehakse seda ikkagi. Näiteks Raua tänava ristmiku juures oleva jalakäijate ülekäigufoori punast tuld eiratakse sageli pärastlõunasel ajal, kui muutsuunafooris põleb roheline nool.

Kumb prevaleerib, kas roheline või punane? Kaubikujuht ühissõidukirajal eiras punast foorituld.

Selguse huvides võiks kaaluda fooride dubleerimist paigaldades iga muutsuunafoori ristmike ja ülekäigukohtade juures ka eesõigusfoor. Veelgi parem oleks loobuda muutsuunafooride kasutamisest ja asendada need Rootslaste disainitud muutmärkidega, mis kujutavad vaid sõidusuundi sõiduradadel. Sellisel juhul ei teki vastuolu foorivärvidega.

4. Ülekäigurajad ja jalgrattateede jätkuvus

Kogu Gonsiori tänava ulatuses on jalakäijate ülekäigud üle kolme sõiduraja ilma ohutussaarteta. See teeb tänava ületamise ohtlikuks. Kuigi ülekäigud on reguleeritud fooridega, võib olukorras, kus foorid ei tööta ja nähtavus on halb, tänava ületamine muutuda eriti ohtlikuks. Kui esimesel rajal liiguvad peamiselt bussid, siis võivad nad varjata muutsuunarajal liiklevad autod, samuti võivad märgid jääda autojuhi jaoks varju. Samas ei oska jalakäijad vaadata ka muutsuunafoore ning ennustada, kust autod võivad tulla.

Eraldussaared puuduvad ka enamusel ristuvatel tänavatel. Eelkõige oleks need vajalikud suurema liiklusega Kreutzwaldi ja Vilmsi tänavatel, et markeerida suunavööndeid talvistes tingimustes ning tagada jalakäijate ohutus olukorras, kus foorid ei tööta või kui jalakäija ei jõua tänavat ületada ühe korraga.

Oht on jalakäijatele või ratturitele otsasõiduks ja kergemateks või raskemateks vigastusteks.

Muud probleemid

Lisaks eelnevatele on projektis veel väiksemaid probleeme:

  • Bussitasku kõveral
  • Äärekivid ristmikel
  • Valgustus konsoolidel ja raamidel
  • Jalg- ja jalgrattatee allaviigud mahasõitudel

Järeldused ja soovitused

Projekteeritud ja ehitatud Gonsiori tänava kontseptsioon on vale ning vastuolus Liiklusseadusega, kuigi eesmärk ühistransporti eelistada on õige. Ühistransport vajab eelistamist ja autode hulka tuleb piirata, seda mitte ainult kesklinnas. Selleks on vaja terviklikke tänavavõrgu ja transpordi lahendusi, mida linnal ette näidata ei ole. Tänavaruum tuleb teha inimestele lähtuvalt inimestest.

Kuna hetkel on menetluses liiklusseaduse muudatused, siis oleks põhjust seda seadust sügavamalt analüüsida. Meie seadus on väga raskesti loetav, näiteks eesõigust käsitlevad kümned erinevad paragrahvid ning osa sätteid on üldse liikluskorraldusvahendite määruses märkide ja märgiste seletustes. Võrdluseks Soome liiklusseaduses käsitleb eesõigust ammendavalt ja selgelt üks paragrahv.

Soovitused:

  • Kindlasti ei soovita ma hakata Gonsiori tänava gemüüset legaliseerima ehk liiklusseadust selle järgi ümberkirjutama ja liiklejatele füüsiliselt selgitama liikluskorraldaja unenägusid. See oleks viljatu ja nüri tegevus, kuigi ilmselt vähemalt ühe ametniku esimene mõte. 
  • Kiiret tegutsemist vajab Laagna tee ja Gonsiori tänava ristmik, sest siin on suured liiklusvood ja kiirused ning ilmselge avariirisk. Alustuseks on kõige lihtsam üks sõidurada füüsiliselt kinni markeerida ning parempööre Gonsiori tänavale teostada ühel rajal ehk praegusel ühissõidukirajal. Alaline lahendus vajab tõsisemat analüüsi ja ümberprojekteerimist.
  • Kuna praegune lahendus on kui mitte täielikult, siis osaliselt vastuolus liiklusseadusega, siis sellest on ainult üks väljapääs – muuta ühissõidukirajad sõiduradadeks. See paraku tähendaks ühistranspordi eelistamise lõppu. Alternatiiv oleks muutsuunarada muuta ühesuunaliseks nagu oli esialgses projektis. Olen veendunud, et on olemas paremaid lahendusi, kuid selleks tuleb palgata pädevad konsultandid, kes suudavad analüüsida tänavavõrku tervikuna ja pakkuda toimivaid lahendusi.

Teeme teed ohutuks. Võtame vastutuse! Talvo, Sina ka.

Creative Commons License

This work (“Gonsiori tänavast“, by Raul Vibo and the portal Liiklus.Ohutus.Audit), identified by Raul Vibo is licensed under a Creative Commons Attribution-ShareAlike 4.0 International License

Viited:
https://en.wikipedia.org/wiki/Reversible_lane
https://www.sabre-roads.org.uk/wiki/index.php?title=Tidal_Flow
https://en.wikipedia.org/wiki/Southern_Expressway_(South_Australia)
https://www.tallinn.ee/est/kesklinn/Gonsiori-tanava-remont
https://tallinn.ee/est/kesklinn/Kuidas-liigelda-muutsuunaliiklusega-Gonsiori-tanaval-2
https://www.trafikverket.se/for-dig-i-branschen/teknik/ny-teknik-i-transportsystemet/its-intelligenta-transportsystem/its-pa-vag/styra-och-leda-trafik/reversibla-korfalt/
http://www.delfi.ee/teemalehed/gonsiori-tanav
The Handbook of Road Safety Measures. Second Edition