Raudteeohutusest riigikohtu kriminaalkolleegiumile

Sissejuhatuseks teemasse üks anekdoot, mida hiljuti jagati Facebooki anekdootide grupis.

Kõrge riigiametnik sõidab oma sõiduautoga vöötrajal vigaseks kaks inimest.
Ehmunult helistab oma sõbrale kohtunikule, räägib asja ära ja küsib, mis edasi saab?
“No see, kes oma peaga su autol esiklaasi katki lõi, saab 5 aastat vara lõhkumise ja autole kallaletungi eest. See, kes põõsastesse lendas, saab 8 aastat kallaletungi ja põgenemiskatse eest…”

See must absurdihuumor on tänaseks Eestis muudetud reaalsuseks Riigikohtu otsusega, mis sisuliselt ütleb, et raudtee infrastruktuuri omanikul ja rongiliikluse korraldajal pole mitte mingisugust vastutust, nad on süüdimatud. Ei ole vaja üldse vaeva näha ülesõitude ohutustamisega, sest kogu vastutus lasub kõigil teistel liiklejatel. Kui tõkkepuu ei tööta, signalisatsioon ei tööta, ega me siis ju ometi rongiliiklust ei saa seisma panna, me sõidame edasi ja kui vaja siis ka üle kõigist, kes ette jäävad, peatumata. Ja kui keegi ette jääb, siis võtame ta raudtee ja rongi ründamise eest vastutusele!

Kui riigikohtunikel on raskusi ohutusvastutuse mõistmisega liikluses, eetilise, sisulise ja loogilise analüüsiga ning üllatavalt isegi seaduse tõlgendamisega, siis täiesti arusaamatuks jääb raudteeohutusega tegeleva Operation Lifesaver Estonia kriiskamine oma FB lehel: “rongil on alati eesõigus!”. WTF!?

Ohutusvastutus

Liiklussüsteemis on kolm osapoolt, mis kombinatsioonis määravad ohtlikkuse – liiklejad, liiklusvahendid ja liikluskeskkond. Liiklusoht on konflikt erinevate osapoolte vahel ning igas konfliktis on suurem vastutus sellel, kellel on suurem mass ja kiirus. Kuigi liiklusseadus seda otse välja ei ütle, on see loogika ka seaduses just niimoodi üles ehitatud. Inimese jaoks on kõige loomulikum viis jalgsi käimine, mis ei nõua koolitust, liiklusreeglite detailset tundmist ega käimisluba. Erinevate sõiduvahendite juhtimisega aga kaasneb vastutus, mis on seda suurem, mida raskema, kiirema ja keerukama sõiduvahendi juhtimisega on tegemist. Jalgratta juhtimine ei nõua täisealiselt juhilt loa olemasolu, kuid motoriseeritud sõiduvahendite juhtimisel on vajalikud erinava kategooria juhiload ning juhiloa saamiseks tuleb läbida vastava kategooria juhikoolitus ning teha eksamid.

Liiklusseadus ja raudteeseadus

Kriminaalkolleegiumi suurim viga otsuses on see, et nad on käsitlenud raudteed ja rongi, kui looduslikku kinnisasja, mitte liikluseks mõeldud infrastruktuuri ja liiklusvahendit, mida kavandavad ja juhivad inimesed.

Tõsi on see, et liiklusseaduses puudub raudtee, rongi ja rongijuhi käsitlus, kuid see ei tähenda, et neid ei oleks seaduses üldse käsitletud. Nimelt on raudtee infrastruktuuri, selle korrashoiu ning opereerimise vastutus reguleeritud raudteeseaduses, milles “ohutus” kordub erinevates liitsõnades kokku 381 korral!

RS §34 Ohutuse tagamine
(1) Raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjad ja teised raudteeinfrastruktuuri valdajad on kohustatud tagama ohutu liikluse oma raudteeinfrastruktuuril ja hoidma selle ohutust tagavana töökorras. Raudteeveo-ettevõtjad ja teised raudteeveeremi valdajad on kohustatud tagama raudteeveo ohutuse ja nende kasutatava raudteeveeremi vastavuse kehtivatele ohutus-, hooldus- ja muudele nõuetele. Nimetatud isikud on kohustatud täitma käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud nõudeid ja eeskirju ning kõiki keskkonna-, tule- ja tööohutus-, töötervishoiu- ning tervisekaitse-eeskirju ja -nõudeid.

Liiklusseaduses on käsitletud vaid “tavaliiklejate” kohustusi ja õigusi raudteeristetel ehk ülesõitudel. Kuid rongi ei saa juhtida ilma rongijuhiloata. Ka rongijuhil on vastutus. Samuti on vastutus raudtee infrastruktuuri ettevõtjal, samuti nagu tee omanikul. Kui tee ei ole korras ja see on avarii põhjuseks, siis saab ja tuleb vastutusele võtta tee omanik. Tee omanikud teavad seda väga hästi ja seetõttu näeme kevadeti ohtralt tänavatel märke “rinnad teel”, millega tee omanik paaniliselt püüab vastutust ära lükata – hoiatades liiklejaid katkisest teest.

Nagu politseiaktist ja kohtuotsustest selgub, siis raudteelased olid teadlikud, et signalisatsioonisüsteem on vigane, kuid sellest hoolimata ei katkestatud rongiliiklust ega võetud ette midagi, et liiklejaid hoiatada, panna välja märke või reguleerijat. Oh ei, raudteelaste hoolsuskohustus ei ole siin ju üldse küsimus. Nemad sõitsid “hoolsalt” edasi!

Seda ei ole võimalik mõista teisiti, kui ainult teadliku tapmiskatsena.

Rongiliikluse korraldaja peab tagama ka rongireisijate ohutuse. Kujutagem ette, et antud avariis oleks teiseks osapooleks olnud veok, mis oleks ramminud reisirongi külge. Ka sellised kogemused on meil olemas, reisijate vigastused on sellisel juhul paratamatud, kuid väga tõenäolised on ka raskemad tagajärjed.

Raudtee ohutusvastutus, pidurdusteekond

Riigikohus on oma seisukoha kujundanud lähtuvalt sellest, et auto ja rongi pidurdusteekonnad on erinevad, seega vastutab konflikti vältimise eest autojuht, mitte rongijuht ega rongiliikluse korraldaja.

Samaväärselt võibki väita, et ega siis ülekäigurajal ei pea autojuht peatuma, tema pidurdusteekond on ju palju pikem, kui jalakäijal! Veel võiks väita, et autol on ka nähtavust piiravad aknapostid, jalakäija vaadet ei piira miski.

Rongi pikk pidurdusteekond on teada fakt, mida raudtee organisatsioon ei tohi ignoreerida. Kui vigase raudteesignalisatsiooni tõttu ei ole tagatud ohutus, siis tuleb rongid seisma panna ja süsteem korda teha. Alternatiiv on ülesõidule panna välja reguleerijad/valvurid, kes liiklejaid vajadusel kinni peavad. Nii oli talitatud terve 2019 suve jooksul näiteks Nõmme ülesõidul, kus signalisatsioonisüsteem ei töötanud remondi tõttu. Suvi möödus vahejuhtumiteta. Riigikohtu otsus ütleb aga, et valvamise ja liiklejate hoiatamine oli mittevajalik.

Äärmiselt tänuväärne on, et Rootsi kuningriigi kodanik Måns Nylind on võtnud nõuks salvestada ja jagada raudteeülesõitude töötamist Youtubes. Siin üks video sellest, kus on näha, mis toimub siis kui raudtee ülesõidu ohutustehnika on rikkis. Kusjuures ainult osaliselt rikkis! Rootsi ei ole nii rikas, et võiks oma kodanikest rongiga üle sõita või lubada autodel rongireisijaid rammida.

Riigikohtu otsuse absurdsus

Riigikohtu otsus on absurdne, sest selle järgimine muudaks liiklemise paljudel ülesõitudel üldse võimatuks. Linnades, kus on meil paraku jätkuvalt palju samatasandilisi ülesõite, puudub sageli igasugune nähtavus. Selleks, et lähenevat rongi hoonete, tarade, perroonide, postide ja haljastuse tagant näha, peaks sõitma autoga ninapidi raudteele. Paljud ülesõidud on sellise nurga all, et bussi või veoki juhil ei ole üldse võimalik näha raudteed mõlemas suunas. Tondi ülesõidul on ka järsk kallak, mis teeb liiklemise veelgi keerulisemaks. Lisaks on liiklus sedavõrd tihe, et iga sõiduki peatumine ülesõidul tooks kaasa ridamisi ohte.

Otsuse ohtlikkus

Riigikohtu otsus on äärmiselt ohtlik:

  • Otsus on vastuolus Eesti rahvusliku liiklusohutuse strateegiaga, mis lähtub nullvisioonist – liikluskeskkonna loojad ja haldajad vastutavad võrdselt liiklejatega.
  • See annab raudteelastele vale signaali, justkui neil puuduks raudteeülesõitudel igasugune vastutus, kuid nii liiklusohutuse printsiipidest kui ka raudteeseadusest tulenevalt on just raudteelastel suurem ohutusvastutus ning sellest tulenev hoolsuskohustus.
  • See muudab üldist liiklusohutuse loogikat, suurema vastutus muudetakse suurema õiguseks.
  • Kui raudteelased arvavad, et neil on alati eesõigus, siis seavad nad ilmselgelt ohtu ka reisijad rongides.
  • Liiklemine suure liikluse ja piiratud nähtavusega ülesõitudel muudetakse veelgi ohtlikumaks ja vastuolulisemaks.

Oleme siin lehel korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et Eesti raudteedel ei mõisteta oma ohutusvastutust ning kohustust ohutuse tagamisel, konfliktide välistamisel ja leevendamisel. Paljuski on teede ja raudteede konfliktid kujunenud kaua aega tagasi, kui rongid olid aeglased ja tegid suurt müra, tossupilv paistis kaugele. Sellest ajast on palju muutunud, rööpad on kokku keevitatud, rongid on vaiksed ja kiired, kuid ülesõidud on ikka samasugused. Hullemgi veel, paljud ülesõidud, mis nõukaajal olid tõkkepuudega varustatud, on neist iseseisvuse ajal ilma jäänud.

Soovitused liiklejatele

Eesti vabariigis kuulub õigus sellele, kellel on suurem jõud. Raudteeinfrastruktuur on ohtlik, väga lihtne on muutuda ohvriks ja samas saada kraesse ka süüdistus. Seega tuleb olla eriti valvas ja ettevaatlik.

Positiivse noodina saab siia lõppu lisada värske uudise, et pärast vaidlustuste raugemist on EVR sõlminud lepingu raudteeülesõitude ja -käikude ohutustamiseks. See hange käivitati enne Riigikohtu otsust sagenenud avariide ja hukkunute arvu kasvu tõttu.

Viited