SWOV ohutusprontsiibid 2018-2030

Kestliku ohutuse printsiipide uuendus

Oleme varem selgitanud kestliku liiklusohutuse printsiipe, mis on defineeritud Hollandi ekspertide poolt. Nüüd on Hollandi liiklusohutuse visiooni uuendatud ja sellega koos on viimase tarkuse valguses ka printsiipe täpsustatud. Järgnevalt kiire ülevaade muutustest. Nüüd on selgemalt eristatud liikluskeskkonna disaini printsiipe ja organisatoorseid printsiipe ehk alapealkiri ongi “ohvritevaba liiklussüsteemi disain ja organisatsioon“.

Printsiip enne Printsiip nüüd

Põhiprintsiibid – liiklussüsteemi disain

1. Teede funktsionaalsus 1. Teede funktsionaalsus
Ideaalse liikluskeskkonna ohutuse aluseks liikluskeskkonna planeerimine ja ehitamine funktsioonist lähtuvalt ning reaalse kasutuse vastavusse viimine. Funktsioone on kaks: voog ja juurdepääs. Segafunktsiooniga liikluskeskkond on ohtlik.
Jätkuvalt on liikluskeskkonna ohutuse aluseks liikluskeskkonna planeerimine ja ehitamine funktsioonist lähtuvalt.
Olukordades, kus lähiperspektiivis ei ole võimalik funktsioone lahutada, tuleb abi otsida kahest järgmisest printsiibist ja arvestada keskkonnas esineva kõige nõrgema liikejaga ning ohjeldada kiirusi vastavalt.
2. Homogeensus 2. (Bio)mehhaanika
Liiklusvoogude homogeensus, ühetaolisus, erineva kiiruse, massi ja suunaga liiklejate füüsiline eraldamine. Näiteks vastassuunalise liikluse eraldamine teepiirdega või jalakäiate ja ratturite eraldamine.Põhimõtteliselt on printsiip sama, kuid siia on lisandunud liiklejatele vajalik kaitse. Ehk olukorras, kus homogeensust ei ole võimalik tagada, tuleb leevendada olukorda liiklejate kaitsevahenditega. Lähtuvalt keskkonnast ja selles esinevast nõrgimast liiklejast määratakse ohutu kiirus.
3. Füüsiline ja sotsiaalne andestavus3. Psühholoogika
Nii liikluskeskkond kui ka liiklejad peavad olema andestavad eksimuste suhtes. Teelt välja sõitmine juhtimisvea tõttu ei pea lõppema fataalse otsasõiduga. Liiklusraev ei ole aktsepteeritav.Osaliselt on kaks varasemat printsiipi liidetud ja lahutatud, et oleks selgelt eristatav disaini printsiip.
Liikluskeskkond tuleb disainida inimese võimekusest lähtuvalt arvestades nii laste kui vanuritega. Sõltumata inimese võimekusest peab olema võimalik liikluskeskkonna informatsiooni töödelda õigesti. Eriti vananedes muutub keskonnast info omandamine keerukamaks kahanevate aistmismeelte, haiguste ja puuete tõttu.
4. Liikluskäitumise ja liikluskeskkonna ettearvatavus
Liikumisel peab olema võimalik ette tajuda teiste liiklejate käitumist ning liikluskeskkonda. Kui keskkond on homogeenne ja lahendused on sarnased ning loogilised, siis see lihtsustab orienteerumist, liikluses otsuste tegemist.

Lisaprintsiibid – organisatoorsed

4. Efektiivne vastutus
Vastutus on määratud ja institutsionaalselt juurutatud selliselt, et maksimaalne liiklusohutus on tagatud. Teekasutajad järgivad reegleid ja on eeskujuks lastele ja noortele. Tänu hästi disainitud liiklussüsteemile ei karistata liiklejaid eksimuste ja nõrkuste korral avariide ja raskete tagajärgedega.
Tervikuna on vastutus liiklusohutuse tagamisel valitsusel.
5. Teadlikkus5. Õppimine ja innovatsioon
Liiklejad on informeeritud, koolitatud ning nende võimet liigelda (täita liiklemisülesannet) peab olema võimalik igal ajal kontrollida ja hinnata. Liiklusprofessionaalid pidevalt õpivad ja täiendavad ennast ning tegevuspoliitikat. Rakendatakse Demingi pideva parenduse tsüklit: planeeri-teosta-kontrolli-korrigeeri.

Dokumendis on need printsiibid detailsemalt lahti räägitud ning toodud ära ka nende rakendamise probleemid ja kriitika.

Viited:
https://www.swov.nl/publicatie/sustainable-safety-3rd-edition-advanced-vision-2018-2030