Foorristmik Pärnu maanteel Laagris on ohtlik

Eile toimus järjekordne avarii Pärnu maanteel Tännassilma Tehnopargi juures. Statistiline saak kaks vigastatut. Keegi oli süüdi, aga siin ei ole kohtumõistmise koht. Soovime kiiret paranemist.

icon-car.pngKML-LogoFullscreen-LogoQR-code-logoGeoJSON-LogoGeoRSS-Logo
Tännassilma tehnopark, vasakpöörde foor Pärnu maanteel

loading map - please wait...

Tännassilma tehnopark, vasakpöörde foor Pärnu maanteel 59.345576, 24.621649

Selles kohas on aegade algusest peale olnud ristmik ja bussiliini 18 lõpppeatus ning tagasipöörde koht. Kui 20 aastat tagasi oli siin liiklus suhteliselt harv, siis linna valgumisega ja Tehnopargi rajamisega on liiklus oluliselt kasvanud, samuti on kaasnenud avariid. Mõned aastat tagasi paigaldati siia foor, sest vasak- ja tagasipöörde ootejärjekorrad ulatusid Tallinna linna piirini ehk Pääsküla jõeni. Foor andis võimaluse ka jalakäijatel maanteed ületada.

See piirkond on olnud pikka aega “huvitav” analüüsikoht. Võiks öelda, et õpiku näide sellest, kuidas ei tohi maakasutust planeerida. Lisaks Tehnopargile on siin piirkonnas ka marketite buum. Kõik püüavad kasu lõigata rahvusvahelise maantee olemasolust, mis “tagab hea ühenduse”. Hea oli ühendus enne nende planeeringute realiseerimist. See ei tähenda, et maakasutust ei tohiks üldse planeerida. Vastupidi, planeerima peab, aga mõistlikult ja vastutustundlikult, hinnates ja analüüsides ka liiklusohutuse riske. Kui planeering on ohtlik, siis tuleb seda korrigeerida või plaanist loobuda, aga mitte jõuga kehtestada.

Liikluskindlustusfondi kaardilt (www.lkf.ee) näeme ilmselgelt, milline on maakasutuse mõju liiklusele. Maanteelõik pärast tehnoparki ja marketeid on peaaegu avariivaba, kuigi seal on kiiruspiirang 110/90. Marketite juures on kiirust piiratud, kuid konfliktsus tekitab tohutult statistikat.

Tehnopargi mõju

Mis siis valesti on läinud?

Igal planeeringul, eriti sellisel suuremahulisel planeeringul on ümberkaudsele liiklusele mõju. Kui planeering realiseeritakse, ehitatakse eluhooned või tootmishooned, kolivad sisse inimesed, ehk tekib tõmme – sihtkoht. Elu- ja töökohad ongi põhiline argument, millega planeeringuid vallavolikogudele “maha müüakse”. Vaatlused näitavad, et Tehnopargi ca 2000 töötajast 90% tuleb Tallinnast. Ettevõtted on samuti suuresti kolinud Tallinnast välja, miks? Peamine põhjus on hind. Miks on hind madalam? Sest füüsiline ja sotsiaalne infrastruktuur on lahjem. Teine põhjus võib olla sobimatu pinna puudus linnas, milles võib jällegi pidada süüdlaseks vildakat planeerimispraktikat – omavalitsus ja kinnisvara arendajad ei suuda adekvaatselt vastata nõudlusele.

Selline oli vaatepilt 2005 aastal, kui Tehnopargis tekkisid esimesed töökohad.

Bussi lõpppeatus, palume väljuda!

Kuigi linn on reaalselt valgunud piki Pärnu maanteed mitu kilomeetrit lõunasse, ei ole ühistranspordis kuigi palju muutunud. Buss nr 18 sõidab ikka sellesama pöördeni ja mitte meetritki kaugemale. Et ära hoida massilist valgumist üle maantee, on eraldusribale paigaldatud tara – seda nimetatakse siis jalakäija sõbralikuks infrastruktuuriks. Tagasipöörde koha juurde on lisatud fooriga ülekäigurada. Alternatiivina on inimestel võimalik tagasipööre bussiga kaasa teha, et väljuda teisel pool maanteed, kuid see tähendab suuremat ajakulu.

Üks muutus on ühistranspordis toimunud veel – Urda rongipeatus Maksimarketi taga.

Lisaks paigaldatud fooridele on viimastel aastatel infrastruktuuris toimunud veel mõned silmnähtavad muudatused:

  • Marketite vahel on maantee alla ehitatud jalakäijate tunnel. See teenindab neid inimesi, kes liiguvad Laagri ja Tännassilma vahet.
  • Valminud on Topi sõlm.
  • Lisandunud on mahasõidud Rimisse ja tanklasse.

Kõik need asjad on tehtud reaktiivselt, mitte ennetades. Iga projekt on isolatsioonis. Bussiliin nr 18 ilmestab ühistranspordi korralduse killustatust. Kuna vallad ei nõustu liini pikendamise eest linnale maksma, siis linn ei kavatse ka bussiliini pikendada. Olgugi, et bussiliini kasutavad linlased, kes maksavad oma maksud linna kassasse. Vallad ei teeni tööstuspargi olemasolust praktiliselt midagi.

Miks vasakpööre ja foor on ohtlik? Kuna see paikneb maantee “lõpus” mäe otsas, siis on ta suhteliselt ootamatu. Raskeliiklus varjab foori nähtavuse, on võimalik, et  Kiiruspiirang on küll kehtestatud, kuid keskkond ei ole muutunud. Ootamatult on rahvusvahelisest maanteest saanud juurdepääsutänav!

Varem kui foori ei olnud, pidid vasakpöörajad veenduma, et manööver on ohutu. See tähendas küll ooteaega, kuid avariisid ei juhtunud sellisel määral kui täna. Foor on paigaldatud ainult läbilaskvuse suurendamise, mitte ohutuse eesmärgil! Kuigi jalakäijatele on näiliselt loodud ohutum tee ületamise võimalus, ei ole see sobilik maantee lahendus. Oma lapsi ma sinna ei lubaks. Liikluse korraldamine ja liikluse ohutustamine on sageli vastupidised tegevused. Ühel juhul räägime konflikti loomisest ja juhtimisest, teisel juhul konflikti ärahoidmisest ja leevendamisest.

Vasakpöörde puhul on võimalikud avariid kas küljelt kokkupõrked või tagant otsasõidud. Küljelt kokkupõrke puhul on kiirus 70km/h fataalse riskiga, rasked vigastused on garanteeritud.

Mida peaks tegema kohe?

  • Bussiliin nr 18 tuleb pikendada Topi sõlmeni, et teenindada nii marketi, kui tehnopargi inimesi. See võimaldab ka ohutu tagasipöörde Topi sõlme kaudu.
  • Bussi lõpppeatus Maksimarketi ees suunaks inimesed kenasti tunnelisse, tunneli investeering hakkaks korralikult tööle!
  • Foorreguleerimisega tagasipööre ja jalakäijate ülekäik praeguses asukohas tuleb sulgeda kui mittevajalik. Laagri elanikud, kes teevad siin praegu tagasipööret linna suunas, saavad kasutada Topi sõlme ja Laagri möödasõitu. See on palju ohutum.
  • Topi sõlm tuleb kasutusele võtta täielikult, juurdepääs tehnopargile ja marketitele peaks toimuma ainult hierarhilise teedevõrgu kaudu, mitte otse maanteelt.
  • Linna piiril tuleb maanteed korrigeerida selliselt, et keskkond sunniks järk-järgult kiirust vähendama enne linna sisenemist. Tänu Topi sõlmele on võimalik kiiruspiiranguid Marketite juures leevendada, kuid enne linna sisenemist on oluline, et kiirused reaalselt väheneks ja mitte järsult 90 -> 50 vaid, 110-> 90-> 70 -> 50. Kuidas? Radade ja sõiduosa kitsendamine, haljastuse lisamine, sujuv üleminek tänava ristlõikele.

Mida õppida?

Liiklusohutus sõltub meist kõigist (vaata ka liiklusohutuse faktorite mõttekaarti), aga veelgi rohkem avaliku halduse otsustest:

  • Isegi maksusüsteemil on mõju liiklusohutusele. Millistest maksudest elavad kohalikud omavalitsused ja kuidas need maksud mõjutavad planeeringulisi otsuseid? Millist maakasutust eelistatakse ja milliseid tõmbeid see tekitab? Oleks aeg hakata hindama seadusloome mõju liiklusohutusele!
  • Teede rahastamise põhimõtted on samuti ajast ja arust. Projektipõhisus. Maakasutuse ja teedevõrgu seoste puudumine. Planeeringute mõju liiklusele ei hinnata, omavalitsustel ja arendajatel puudub kohustus planeeringute mõju leevendada. Tehakse täpselt nii vähe kui võimalik ja jäetakse tagajärjed maksumaksja kraesse.
  • Liikluskeskkonna muudatusi tehakse reaktiivselt, liiklusriske ei hinnata. Tegutsetakse siis, kui reaalsed avariid, inimkahjud ja avalikkuse surve “avab silmad”. Näiteks on planeeringute puhul nõutav kuritegevuse ennetamine, kuid liiklusohutusest ei ole seaduses juttugi!
  • Ühistranspordikorraldus on killustatud, liinivõrk ei ole adapteeruv. Otsused (või otsustamatus) sõltuvad väiklasest kohalikust poliitikast, puuduvad strateegilised ohutuseesmärgid. Tallinna linnas on ühistransport populismi tööriist. Inimeste teenindamine ei huvita kedagi.

Kodanikud, me ei pea kõige sellega leppima. Nõudke poliitikutelt planeeringute liikuvuse ja ohutuse mõju hindamist, planeeringute ja projektide liiklusohutuse auditeerimist, ettevõtjatelt sotsiaalset vastutust!

Kommentaarid