Kolmnurga vasak pool – inimene

Soome professor on kirjutanud huvitava arvamuse.

Kiiruse käsitlemine liiklusohutuse seadusandluse alusena on ebapiisav ja propagandistlik võte. Kuigi on olemas teatud korrelatsioon keskmise kiiruse ja õnnetusriski vahel, on suur osa juhtidest siiski riskivabad (ehk siis, madala riskitasemega). Suur riskitase on autojuhi tervisega seonduvates tegurites ja sellega praktiliselt ei tegeleta. Loomulikult on tegurite hulk suurem ja pigem võiks öelda, et teised tegurid võivad tagajärgi võimendada, kuid probleemi põhjused peituvad valdavalt tihendis rooliratta ja istme vahel.

Prof. Tervo on arstina liiklusõnnetuste uurimiskomisjoni liige ning väidab, et 40% hukkunuga õnnetustest on seotud terviserikete ja enesetappudega. 20-28% lisanvad sellele alkohol, arstimid ja väsimus. Terved juhid moodustavad hukkunutest 8,8% ja neistki pooled on alla 20 aastased. Alkohoolik on ohtlik ka kainena. Narkootikumid on keelatud kuid ravimikokteilid, mida hukkunud tarvitasid, on muljetavaldavad.

no pills

Noorte surmaõnnetustest 70% on kiirusega seotud, kuid neist 44% purjus ja 68% ei kasutanud turvavööd. Juba turvavöö oleks päästnud 43% hukkunud juhtidest ja 58% kaasreisijatest.

Kui politseitegevused probleemsete juhtide väljasõelumisel on piiratud – nii mõnegi juhi meditsiiniline dieet võib väga oluliselt mõjutada juhi võimekust rooli taga adekvaatselt reageerida, kuid liiklejate vaatluse teel seda ei identifitseeri – tuleb mõelda teistele võimalustele. Kuivõrd on võimalik teede planeerimise ja projekteerimisega probleemjuht liiklusest asulatingimustes välja filtreerida enne kui ta suuremate kiirustega maanteedele satub? Seda viisil, mis ei seaks ohtu teisi liiklejaid.

Kommentaarid

One comment

  1. Videos tuleb välja veel huvitavat, et Soome on ainus riik maailmas, kus avariide statistikasse salvestatakse ka informatsioon liikleja(te) seisundi, sh tervisliku seisundi ja krooniliste haiguste kohta. Võrdluses teiste riikidega see informatsioon statistikast eemaldatakse..

    Omaette uurimisteema võiks olla Tallinna tänavate seisukorra ja narkomaania põhjuslikud seosed 🙂
    Tõsisemalt saab siiski tegeleda raskete tagajärgede ära hoidmisega. Näiteks saaks kasutusele võtta laseritel põhinevad alkoholiaurude tuvastajad (https://www.sciencedaily.com/releases/2014/06/140602155959.htm), mis võimaldaks politseil ohu rajalt maha võtta ilma kõik puhuvad aktsioonita.

    Keskkonnaga saab manageerida ka ohutuid kiiruseid – teede laiused, geomeetria, haljastus, jne kõik aitavad vaimse puudega juhte võrku kinni püüda enne kui nad väga kaugele ja kiiresti liikuda jõuavad.