Politseinik, kohtunik ja õigus tappaLugemisaeg 1 min

Pealtnägija käsitles teistkordselt juhtumit Tartust, kus sündmuskohale kihutanud politsei ekipaaž tappis ülekäigurajal liikunud inimese. Kui alguses ei võtnud prokurör lugu üldse uurida, siis Pealtnägija loo põhjal algatati kriminaalmenetlus. Kuigi menetluse käigus tehtud katsed ja analüüsid andsid väga ühese vastuse – pimedas, märjal linnatänaval 125 km/h kihutades ei ole võimalik aegsasti tuvastada ülekäigurajale lähenevat jalakäijat, et vältida otsasõitu ja seega ei ole võimalik sellise käitumise puhul tagada kõrvaliste isikute ohutust – mõisteti sõiduki roolis olnud politseinik õigeks. WTF!?

Nagu kinnitasid saates muuhulgas politseinike koolitamisega tegelevad spetsialistid, alarmsõiduk annab küll eesõiguse, kuid mitte õigust tappa. Arusaadavalt avaldasid nad muret kohtuniku otsuse pärast, sest see pehmelt öeldes marginaliseerib tervemõistuslikkust.

Inimesed eksivad ja on seetõttu ka liiklussüsteemi nõrgim koht. Ka politseinikud võivad eksida, kuid nagu selgus oli antud juhul tegemist patoloogilise juhtumiga. Kas adrenaliinijanust või muul ebatervel põhjusel kasutas konkreetne isik vilkurit oma kihutamisvajaduse rahuldamise ettekäändena.

Liiklus.Ohutus.Audit mõistab sellise tegevuse ning selle võimaldamise üheselt hukka, nagu ka ringkonnakohtu täiesti ebapädeva otsuse (ka kohtunikud eksivad). Politseiametil soovitame kehtestada seadusandjast ja kohtunikust sõltumatult sisekorraeeskiri – alarmsõiduk ei tohi ületada kehtestatud piirkiirust rohkem kui 1,5 kordselt. Peame meeles, et väljakutsele reageerivast alarmsõidukist on ainult siis kasu, kui ta sihtkohta jõuab ja seda ilma kahjudeta!

Kõige selle järel võtab lausa sõnatuks tänahommikune uudis: Õnnetuspaika kiirustanud politseiauto rammis nelja sõidukit. WTF!?

Foto allikas: Delfi