Planeeringute koostamisel ja kehtestamisel peab kohalik omavalitsus tagama liiklusohutusnõuete järgimise.Lugemisaeg 3 min

Kas teadsite, et selline säte on olemas ühes kehtivas õigusaktis?

Millises õigusaktis võiks selline säte peituda? Mis on selle sätte sisu? Millised on need liiklusohutuse nõuded, mida KOV peaks planeeringutes järgima ja mis siis juhtub, kui ei järgi?

Kuigi seadusandja mõte võis olla hea, sest liiklusohud saavad alguse planeeringutest, siis on see näide mõttetust õigusloomest, millel puudub sisu, vastutus ja tagajärg. See on subjekti jaoks vales kohas, arusaamatu, see ei mõjuta ega muuda midagi.

See säte on nimelt kirjas Liiklusseaduse §3 lõige 6.

Sellele sättele ei eelne ega järgne ühtegi sätet, mis defineeriks need liiklusohutusnõuded, mis vajavad järgmist ning nagu tavaliselt, ei ole kirjas, kes teeb järelevalvet KOV tegevuse või tegevusetuse üle ja kuidas ohtliku planeeringu kehtestamine võiks tuua omavalitsusele vastutuse. Seletuskirja kohaselt lisati see säte uude 2010 aasta liiklusseadusesse uue nõudena, millega “täpsustati” kohalike omavalitsuste osa liiklusohutuse tagamisel.

Planeeringud ja liiklusohutus

Selleks, et keegi saaks mingeid nõudeid järgida, tuleks need esmalt kirja panna. Ilmselt ei ole mõeldud siin seda, et planeeringute koostamise ja kehtestamise ajal peavad valla ametnikud ja volikogu liikmed pidama kinni lubatavast kiiruspiirangust ning mitte ületama ristmikku punase tulega. Liiklusseaduses olevaid liikluseeskirju peavad nad täitma sõltumata planeeringute menetlusest.

Liiklus.Ohutus.Audit tuleb appi ja selgitab, kuidas planeeringuid koostada ja kehtestada ohutult.

Esiteks. Planeeringute koostamisel tuleb lähtuda kestliku ohutu tee printsiipidest

Planeeringutega planeeritakse maakasutust, mis lihtsustatult tähendab mingi aktiivse funktsiooni ning ehitusõiguse määramist kruntidele. Funktsioonid lähtuvad inimeste vajadustest elada, töötada, õppida ja tarbida erinevaid teenuseid ning kaupu. Kõik funktsioonid on harva sama kinnistu raames (kahjuks on valdav planeerimispraktika Eestis monofunktsionaalne), seetõttu tuleb inimestel erinevate funktsioonide vahel liikuda – see on planeeringust tulenev liikuvusvajadus. Mida rohkem hajali ja teineteisest kaugemal on funktsioonid, seda suurem on liikuvusvajadus, sh sagedus ja ulatus.

Liikuvusvajadusest tulenevad erinevad konfliktid ja vastuolud. Mõned näited:

  • Vahemaadest tulenevalt võib osutuda ainuvõimalikuks liikuda autoga, mis ei ole jätkusuutlik ning iga autosõit on risk.
  • Lapsed peavad kooli minekuks ületama suure liiklussageduse ja kiirusega maanteed või magistraaltänavat.
  • Olemasolevat või planeeritavat elutänavat (õueala) hakatakse kasutama autodega läbisõiduks.
  • Põhitänaval või maanteel tahetakse teha suurel kiirusel meelevaldseid manöövreid.
  • Blokeeritakse inimeste väljakujunenud liikumistrajektoore.
  • Orienteerumisraskused põhjustavad peatumisi, tagurdamist, ümberpöördeid.

Lähtudes kestliku ohutu tee printsiipidest on võimalus probleemide tekkeks väiksem, kuid väga palju sõltub planeeritava ala asukohast ning seostest teiste alade ja funktsioonidega. Seetõttu võib juba idee iseeneses olla halb kehva asukohavaliku tõttu.

Teiseks. Planeeringute ohutuse kontrolliks tuleb hinnata nende mõju liiklusohutusele

Isegi kui planeerija on vajaliku pädevusega, tunneb kestliku ohutu tee printsiipe ja oskab neid rakendada, võib ikkagi suuremat pilti vaadates tekkida uusi riske. Riskide tuvastamiseks ja hindamiseks on otstarbekas kaasata erapooletu liiklusohutusaudiitor.

Suur probleem on see, et detailplaneeringuid tehakse väikestele aladele kaasamata piirnevaid alasid. Seetõttu jäävad planeeringust tulenevad probleemid lahendamata, mida ei tohiks lubada. Enne planeeritava funtksiooni realiseerimist tuleb kõik riskid leevendada, veel parem kui konflikte üldse ei tekitata. Alati tuleb kasuks suurema territooriumi terviklik planeerimine.

Planeerimise hea tava

Planeeringu kehtestaja peab oma otsust motiveerima. Planeeringute kehtestamisel on palju erinevaid nüansse ehk avalikku huvi, mida kehtestaja peab kaaluma. Enamus neist on kirjutatud Planeerimisseadusesse. Palju on olemas kohtulahendeid, mis rõhuvad kaalutlusotsuse motivatsioonile.

Kui planeeringu koostamisel on lähtutud kestliku ohutu tee printsiipidest ning planeeringu lahenduse mõju ohutusele on hinnatud, siis on olemas vajalik informatsioon planeeringu kehtestamiseks või kehtestamata jätmiseks (kui mõju ohutusele on negatiivne ja mõju ei ole võimalik leevendada).

Kuivõrd planeerimisseadus ise liiklusohutuse ja üldse ohutuse koha pealt on kidakeelne, siis ehitusseadustik annab meile rohkem informatsiooni vastutuse osas. Nimelt vastutavad liiklusohutuse tagamise eest riigiteedel Transpordiamet ja kohalikel teedel kohalik omavalitsus. Seega sõltuvalt planeeringust ja selle seostest teedevõrguga tuleb kohalikul omavalitsusel planeeringute kehtestamisel arvestada ka Trasnpordiameti seisukohtadega liiklusohutuse küsimuses. Siinkohal paraku on teada palju juhtumeid, kus kohalik omavalitsus on pidanud ennast targemaks ja Transpordiameti seisukohta ignoreerinud. Riik aga ei vaevu sellist ignorantsust vaidlustama. Samas teame, et näiteks vastuolu kaitse eesmärkidega on viinud Ida-Virumaal Aidu tuulepargi ehituslubade väljastamise vaidluse Riigikohtuni välja. Liiklusohutus on jätkuvalt liialt abstraktne teema.

Seadused korda

Liiklusseaduse §3 lg 6 tuleb viia Planeerimisseadusesse, mis käsitleb planeerimist, planeerimise sisulisi ja menetluslikke nõudeid. Liiklusohutusnõuded tuleb seaduses sisustada printsiipide tasemel või vähemalt anda suunised, kuidas neid erinevate planeeringute juures rakendada. Liiklusohutusele avalduva mõju sõltumatu hindamine peab olema kõikide planeeringute korral kohustuslik ning peab olema üheselt selge, et ohtlikku planeeringut ei tohi kehtestada.

Lisaks kohaliku tasandi üld- ja detailplaneeringutele on veel riigi eriplaneeringud, kus tuleks samuti liiklusohutuse printsiibid arvesse võtta.

Kõik eelnev on vaid eeldus, et kehtestatavad planeeringud võiksid olla ohutud, kuid ei garanteeri ohutust. Garantii saab alles siis, kui neid nõudeid sisuliselt täitma hakatakse. Täna ei ole täidetud ka eeldusi mitte, seega pole põhjust unistada ohutute planeeringute garantiist.

Teeme seadused ohutuks. Teeme planeeringud ohutuks. Võtame vastutuse.