Liiklusseaduse probleemidest ja soovmõtlemisest olen varem kirjutanud elektriliste tõukeratastega seoses. Kuid liiklusseadus ning liiklusreeglid sisaldavad ka palju suuremaid vastuolusid.
Seekord võtame lahkamiseks eesõiguse, kui ohtliku mõtteviisi ja liiklusreeglite fundamentaalse vea.
Eesõigusmärgid ja konventsioon
Enne autode tulekut said inimesed tänavatel hakkama vahetult kommunikeerides sõltumata liikumisviisist. Kui inimesed hakkasid varjuma auto tuuleklaasi taha, püüti alguses kommunikeerida pasunatega. Peagi saadi aru, et sellest ei piisa. Nii oli vaja liiklusreegleid ja liikluskorraldusvahendeid ehk liiklusmärke, teemärgiseid ja foore.
Kõik esmased liiklusmärgid olid mõeldud vaid autojuhtidele ning autot kui progressi nähti prioriteedina, eelisõigusena (selle taga oli ka autotootjate jõuline lobi, millest kirjutab Wes Marshall oma raamatus). Sellest tekkisid ka eesõigusmärgid (Priority signs), mis selle nimega jõudsid ka rahvusvahelisse liiklusmärkide konventsiooni. Kõige esimene konventsioon lepiti kokku Pariisis 1909 aastal. Tänaste märkide aluseks on 1968 aasta Viini konventsioon ja sealt pärineb ka eesõigusmärkide nimetus.
Enamus eesõigusmärkidest ei ole siiski eesõigusmärgid, vaid tee andmise kohustuse märgid. Eesõigust tähistavaks märgiks on peatee, peatee suund ja eesõigus teekitsusel.
Ennetav liiklemine
Kogenud liiklejad ütlevad, et liikluses tuleb lähtekohaks võtta aksioom “kõik teised liiklejad on opakad”. Võid ise olla hea liikleja, kuid sa ei saa mõjutada teiste käitumist. Inimesed teevad vigu. Halvemal juhul mitte ainult vigu, vaid nad lausa nõuavad õigust, mis neil võib olla, kuid ei pruugi olla. Eesõigust. Möödasõiduõigust. Leidub ka selliseid, kes tahtlikult sõidavad ratturile ülekäigurajal otsa, sest “ratturil ei olnud ju eesõigust”.
Ennetav või kaitsev juhtimine (defensive driving) on ka liikluskoolituses tuntud mõtteviis. Selmet reageerida olukordadele, on ohutum hinnata pidevalt riske ning ennetada avarii olukordi valides ohutu kiiruse, hoides ohutut pikivahet jne, et oleks võimalik reageerida ja avariid vältida.
Ennetamise põhimõte on kaudselt kirjas LS §14 lg 2:
Iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist.
Sõnastuse probleemiks on siiski “liikluse sujuvus”, mida võib mõista erinevalt ja paraku vastuoluliselt. Ka viide “liiklusalaste õigusaktide” on vabalt laiendatav ehk pole liiklejale piisavalt konkreetne.
Liiklusreeglid ohutuks
Kogu liiklusreeglistik on ülesehitatud tuuleklaasi tagusest maailmavaatest ja tehnoloogilise progressi priotiseerimisest lähtuvalt. Püüan edaspidi neid jaburdusi veelgi lahata, kuid alustame fundamentaalsest. Liiklusreeglitesse on vaja selgemat ohte ennetava liiklemise põhimõtet. Ilmselt peame leppima veel mõnda aega sellega, et “rongil on alati eesõigus”, kuid olen kindel, et ka raudteemõrvad saavad olema illegaalsed ning tänane vastutuse veeretamine torulabürintidega ohvrite kraesse asendatakse selge ohutusvastutusega.
Ohutud reeglid lähtuvad printsiibist, et mitte kellelgi ei ole kunagi eesõigust. Igas olukorras on kõigil kohustus olla ettevaatlik ja valmis tee andmiseks, kuid lisaks on sätestatud selged tee andmise kohustused igaks olukorraks. Kui vaadata teiste riikide seadusi, siis just nii ongi reeglid kirjutatud.
Soome, Rootsi, Hollandi ja Ühendkuningriigi liiklusseadustes ei ole reeglite sõnastamisel kasutatud eesõiguse mõistet. Soome teeliiklusseaduses on “eesõigus” kasutatud ühel korral §77 selliselt:
Sõidueesõiguse ja tee andmise märkidega adresseeritakse tee andmise kohustus.
(Etuajo-oikeus- ja väistämismerkeillä osoitetaan väistämisvelvollisuus.)
Seega on seda sõna kasutatud vaid märgigrupi nimes kooskõlas konventsiooniga, kuid mitte reeglites ning ka siin on selgelt öeldud, et nende märkidega sätestatakse tee andmise kohustus, mitte kellegi eesõigus.
Kehtivas Eesti liiklusseaduses (08.2026) on kasutatud eesõigus 19 korral ning selle tähendus on ka eraldi defineeritud.
eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat;
Terminite osas §2 kasutatakse seda sõna veel selliselt.
72) sõidueesõigusega tee on tee, kus juhil on sõidueesõigus lõikuval teel sõitva juhi suhtes;
99) ülekäigukoht on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab;
Keerukas lausend sisaldab kahte eitust; eituse eitus on jaatus.
Kehtiva liiklusseaduse kõige vastuolulisem reegel on siin:
(3) Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega.
Kuigi see säte on justkui mõeldud erinevatele ratturitele, siis sisaldub lohisevas liitlauses väga oluline reegel sõiduteel liiklevatele sõidukijuhtidele.
Liikluses kohtuvad erinevate liiklejate vektorid igapäevaselt tuhandeid kordi ja nagu kahjuks teame, siis need vektorid kipuvad ka kokku põrkuma. Kui olete avariis viga saanud, kas teil on siis vähem valus, kui teate, et teil oli (ees)õigus?
Eesõigust on seaduses kasutatud ka mootorsõiduki juhtide vaheliste suhete reguleerimisel ning kasutusel on ka peatee ja eesõigusega tee mõiste (mis oma sisult väga ei erine).
Järgmisena püüme liiklusseaduse ümbersõnastada ohutul viisil:
| Paragrahv | Kehtiv sõnastus (12.06.2026 alates) | Kommentaar | Kohustuspõhine sõnastuse ettepanek |
|---|---|---|---|
| § 2 p 6 | eesõigus on liikleja õigus liikuda enne teist liiklejat | Tegemist on mittevajaliku ja ohtliku mõistega, mis tuleb seadusest eemaldada. Eesõigust ei ole. | Eemaldada. |
| §2 lg 51 | peatee on asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee kogu selle ulatuses. Ristmikul on peateeks asjakohase liiklusmärgiga tähistatud tee lõikuva tee suhtes, kattega tee kruusatee või pinnastee suhtes ja kruusatee pinnastee suhtes. Kruusa- või pinnastee kattega lõik enne lõikumist kattega teega ei muuda kruusa- või pinnasteed kattega teeks; | Ohtlik ja mittevajalik mõiste. Liiklusreeglid tuleb sätestada liiklusreeglite peatükis. Alternatiivina võib kaaluda kõrvaltee mõiste defineerimist, sest liiklejal on olulisem teada tee andmise kohustust, kui selle puudumist. “Peateel” liikuja ei saa hinnata kõrvaltee kaugema lõigu katendit. | Eemaldada. |
| § 2 p 72 | sõidueesõigusega tee on tee, kus juhil on sõidueesõigus lõikuval teel sõitva juhi suhtes; | Ohtlik, mittevajalik ja sisuliselt dubleerib “peatee” mõistet. | Eemaldada. |
| § 2 p 99 | ülekäigukoht on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud ja asjakohaselt tähistatud teeosa, kus jalakäijal ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalakäija ületab ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab; | Praktikas ei ole ülekäigukohad üldse tähistatud, selleks pole olemas märkigi. Liiklusreeglid tuleb sätestada liiklusreeglite, mitte mõistete all. | Muuta: ülekäigukoht on jalgtee ja sõidutee tähistamata lõikumiskoht. |
| § 2 p 100 | ülekäigurada on jalakäijale sõidutee, jalgrattatee või trammitee ületamiseks ettenähtud asjakohase liikluskorraldusvahendiga tähistatud teeosa, kus juht on kohustatud jalakäijale teed andma. Ülekäigurada on reguleeritav, kui liiklejate liikumise järjekorra määravad foorituled või reguleerija märguanded. Muul juhul on ülekäigurada reguleerimata; | Reeglid tuleb sätestada liiklusreeglite, mitte mõistete all. | Muuta: ülekäigurada on jalgtee ja sõidutee tähistatud lõikumiskoht. ..tee ületamiseks ettenähtud koht, mis on tähistatud märgiga ülekäigurada ning võimalusel teekattemärgisega. |
| § 321 lg 3 | Ülekäigurajal või ülekäigukohal võib sõidutee ületada ka jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõites, kuid jalgratturil, kergliikurijuhil ega pisimopeedijuhil ei ole sõidukijuhi suhtes eesõigust, välja arvatud juhul, kui jalgrattur, kergliikurijuht või pisimopeedijuht ületab ülekäigurajal või ülekäigukohal sõiduteed, millele sõidukijuht pöörab. Ülekäigurajal või ülekäigukohal peab jalgrattaga, kergliikuriga või pisimopeediga sõitma jalakäija tavakiirusega. | Rattur võib ületada sõiduteed ülekäigurajal või ülekäigukohal jalakäija tavakiirusega sõites. | |
| § 37 pealkiri | Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile eesõiguse andmisel | Kehtiva definitsiooni järgi on eesõigus olemasolev õigus, mitte kellegi teise poolt antav. Antakse teed, mitte (ees)õigust. | Muuta: Juhi kohustused ühissõidukiraja kasutamisel ja ühissõidukile tee andmisel |
| § 39 lg 5 | Hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust. | Muuta: Hoiatusmärguande andmisel peab juht jätkuvalt täitma kõiki teeandmise ja ohutuse tagamise kohustusi. | |
| § 56 lg 1 | Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale. | Kuigi oluline nõu, siis võib jääda mulje, justkui oht oleks ainult ristmikul. Sageli jääb ristmik juhile lihtsalt hoomamatuks. Tähelepanelik peab olema kõikjal, et muuhulgas tuvastada lähenevat ristmikku. Kuidas toimib see säte “peateel” või “sõidueesõigusega teel”. | Muuta: Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed teistele liiklejatele. |
| § 57 lg 1 | Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast. | Seaduses puudub kõrvaltee mõiste. Selline säte, mis lähtub peatee ja kõrvaltee mõistetest, ei ole üldse vajalik. | Eemaldada. |
| § 57 lg 2 | Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid. | Sisuliselt kehtib ju parema käe reegel ja see säte on üleliigne. Vaata ka järgmist sätet. | Eemaldada. |
| § 57 lg 3 | Kui juht ei tea, kas ta sõidab pea-, sõidueesõigusega või kõrvalteel, peab ta tegutsema arvestusega, et asub kõrvalteel. | See säte peab kehtima kõikidele liiklejatele, mitte ainult juhtidele ning pole vaja seda siduda peatee mõistega. | Muuta: Kui liiklejal ei ole võimalik kindlaks teha teeandmise kohustust, peab ta käituma nii, nagu oleks tal teeandmise kohustus. |
| § 84 lg 4 | …välja arvatud eesõigusmärgid… | Kuigi eesõigusmärgid on konventsioonis tulenev märkide liik, ei peaks seda sellisel kujul kasutama. Ka operatiivsõiduk peaks ekslikult eeldama, et “peatee” tagab teiste liiklejate poolt tee andmise. | Muuta: …välja arvatud liiklejate teeandmiskohustust määravad märgid… |
| § 162 lg 3 | Hoiatusmärguande andmine ei anna maastikusõidukijuhile eesõigust. | Muuta: Hoiatusmärguande andmine ei vabasta maastikusõidukijuhti teeandmise ega ettevaatuskohustusest. |
Keskkond ohutuks
Kui liigelda Läti ja Leedu teedel ja tänavatel, siis võib täheldada ohtrat peatee ja peatee suuna märkide kasutust. Ka väiksematel linnatänavatel on need väga levinud. Hiljutisel puhkusereisil hakkas see silma ja väga palju on lausa patoloogiliselt ohtlikke ristmikke. Rääkimata sellest, et selline liikluskorraldus on ohtlik jalakäijatele ja ratturitele. Olge ettevaatlikud!
https://maps.app.goo.gl/N68kLDM2QruMGcw66
Eestis on peatee märkide kasutust vähem, kuid siiski leiab veel. Tallinnas on ilmselt paljudele tuttav Hiiu raudtee ülesõidu juures Pärnu maantee ja Hiiu tänava ristmik. Liikluskorralduse eesmärk on siin tagada raudtee ületajale võimalus raudteelt lahkuda, et mitte ülesõitu tõkestada. Analoogset korraldust leiab ka mujal analoogsetes olukordades. Paraku sirgel tänaval liikleja tajub ennast olevat “peateel” ning hoolimata tee andmise kohustuse märkidest on avariid sagedased. Aja jooksul on tee omanik siin ka märke eemaldanud (kõrvalharult peatee suuna märk) ning lisanud (anna teed). Statistika pole sellest eriti muutunud.
Juurpõhjuseks on siin samatasandiline raudtee ülesõit, mis tuleks pigem varem, kui hiljem ehitada ümber eritasandiliseks (vajaks suuremat raudtee ümberehituse plaani). Teiseks on läheduses Pärnu maantee ja Vääna tänava ristmik ning see põhjustab tipptunnil Hiiu ristmiku kinni jooksmist. Kuid veel enne suuremahulist ümberehitust on võimalus kujundada tänavate geomeetria ümber “peatee” suunale vastavaks, mis oluliselt vähendaks arusaamatusi tee andmise kohustusega. Märkide ja märgistega ei saa tagada ohutut keskkonda, keskkond peab ise olema üheselt mõistetav ja ei tohiks anda väärettekujutust “peateest”.
Siin üks eskiis, mis lisaks sõõidukijuhtidele parandaks oluliselt ka jalakäijate ja ratturite ohutu liikumise võimalusi.
Aastaid kümme tagasi oli meil teemaks Tallinnas Rohu ja Telliskivi ristmik, kus avariid olid sagedased. Ka seal oli segadus peatee/kõrvaltee suunaga. Tee omanik lisas aga märke, kuid lõpuks aitas ristmiku haru sulgemine betoonbarjääriga. Pilt sai selgeks betoonist ja punaselt!
Tarkus taga
Enamuse avariide juurpõhjuseks on kellegi väär ettekujutus, et tal on õigus liikuda valitud suunas valitud kiirusega ning kõik teised teavad ja oskavad sellega arvestada. Iga sellise eksliku “minul on peatee” avarii tagajärje raskusastme määrab kokkupõrkel vallanduv energia, mis sõltub eksponentsiaalselt liikuva objekti kiirusest.
Eesti liiklusseadus on siin osa probleemist, sest soodustab oma lingvistikaga sellise läbinisti väära ettekujutuse teket. Ja isegi juristid ei suuda seadusest üheselt aru saada, rääkimata siis tavaliiklejast. Probleem on ka keskkond, kus tee omanik püüab liiklejatele luua erinevat ettekujutust märkide ja kõverpeeglite keeles.
Kuniks seaduses ning keskkonnas on trooja hobused, olgem liiklejatena targemad. Mõtleme ja räägime ainult tee andmise kohustusest, mitte tee võtmise õigusest. Sellega vähendame oluliselt eksimusi, mida me inimestena täielikult välistada ei saa. Ja pidage meeles ohutuid, nn situatsioonikiirusi sõltumata sellest, mis on kirjas seaduses või märgil.
Liikluskeskkonna eksituste eest ei vastuta täna sisuliselt keegi. Liiklejatena saame tee omanikelt siiski nõuda ohutut keskkonnaloomet, sest ehitusseadus ei näe ette ühtegi mehhanismi, mis seda tagaks. Parem on sellega tegeleda enne tagajärgi.
Viited:
https://en.wikipedia.org/wiki/Vienna_Convention_on_Road_Signs_and_Signals
https://www.riigiteataja.ee/et/akt/117032011021?leiaKehtiv