Laiem tee on ohutum?

Valimiste eel on juba viimased 20 aastat poliitikud teineteise nüpeldamiseks rakendanud kahte teemat: Tartu maantee ja Saaremaa sild. Mõlemad teemad on seekord aegsasti kuumaks aetud, Saaremaa silla teema tõstatasid ettevõtjad sootuks uue nurga alt.

Huvitavam on aga opositsiooni “mure” Tartu maantee sõiduradade ja peenarde laiuse pärast, millega kiusatakse hetkel valdkonna eest vastutavat ministrit, kes seadvat ohtu liiklejad. Proua Simson ei ole kunagi selle projekti ettevalmistamises osalenud, samuti mitte normide koostamisel. Kui poliitikud tõsiselt liiklusohutuse pärast mures oleks, siis teeks nad endale eelnevalt selgeks mõned põhitõed ning võtaks ette ehitusseadustiku remondi ja liiklusohutuse auditeerimise määruse remondi. Parandage oma praak alustuseks ära.

Üsna ammu olen kirjutanud tee laiuse ja liiklusohutuse seostest sellise artikli. Tolle artikli kirjutamise aastal algas praegu ehituses oleva Kose-Ardu (Kose-Mäo) teelõigu projekteerimine. Siis oli lähtekohaks veel nn Vene norm. Koos Soome kolleegidega sai mitme aasta jooksul ametnike teadlikkusega tööd tehtud. Varem projekteeritud Aruvalla-Kose teelõigu esialgses projektis olid veel laiad eraldusribad, sõidurajad ja peenrad. Projekteerimis-ehitushanke käigus sai see viga parandatud, kuid andis põhjust ka hankevaidlusteks.

Rootsis on pikaajaliste uuringutega tõestatud, et lai eraldusriba ilma piirdeta on ohtlikum, kui pelgalt tee keskpiire. Kui eraldusribale paigaldada piirded, siis ei ole mingit mõtet maad ja materjali raisata. Nii on rootslased laia eraldusriba projekteerimisjuhendist 2004 aastal sootuks eemaldanud. Artikli päises olev on kiirtee ristprofiil.

Kose-Ardu teelõiku alles ehitatakse, selle lõplik ohutus selgub valmimisel ja kasutusele võtul. Seniks võime vaadata näiteks Tartu idaringteed ja teha mõningaid järeldusi. Ihaste sild Tartu idapoolsel ringteel paikneb nii plaanis  kui profiilis kõverikul. Selle teelõigu geomeetria lähtub Rootsi normidest, kuivõrd sellega sai kokku hoida pea poole pealesõitude mullamahust, mis oleks tulnud kulutada meie Linnatänavate standardist või maanteede projekteerimise normidest lähtudes. Lisaks “äkilisemale” geomeetriale on ka tee ristlõige lausa “ahistav”. Sõidurajad ja peenrad on kitsad ning piiratud kahelt poolt meetri kõrguste betoonbarjääridega, millel on lisaks liiklusohutusele ka müra levikut tõkestav ülesanne.

Idaringtee “ahistav” ristlõige

Ohutuse seisukohalt on oluline ka see, et teelõigul on minimeeritud kõikvõimalikud konfliktid, kuid näiteks vastutulijaga kokkupõrget ei ole välistatud. Möödasõidud on keelatud, kuid tulenevalt piiratud nähtavusest ei kiputa ka väga möödasõite tegema.

Ohtlik või mitte? Statistika näitab, et ohutu. Võrreldes terve ülejäänud linnaga ning ka teiste ringtee lõikudega on tegemist konkurentsitult ohutuima teelõiguga.

Allikas: www.lkf.ee

Siinkohal on põhjust mainida, et idapoolse ringtee ehitusprojekti muudeti Võru ja Turu tänavate vahelises lõigus printsipiaalselt. See lõik sattus kärpekirve ohvriks ja krokodillid istuvad praegu opositsioonis. Kui poliitikud hakkavad teed projekteerima, siis ei vastuta keegi.

Näide kärbitud Tartu idaringteest, 3+3 sõidurada

Teeme teed kitsamaks, siis tuleb ka ohutus.