ETSC: ebapiisav politseijärelevalve – üks põhjustest, miks hukkunute arv ei kahaneLugemisaeg 3 min

Euroopa Transpordiohutuse Nõukogu (ETSC) väidab, et ebapiisav politseijärelevalve on üks põhjustest, miks hukkunute arv ei kahane.

Järgnevalt oleme tõlkinud pressiteate veidi lühendatud kujul, kuid lisanud siia ka mõned oma mõtted.

Üle 26,000 inimese hukkus EL teedel möödunud aastal – esmakordselt pärast 2001 on see number suurenenud. Lubatud kiiruse ületamine, joobes sõit ja turvavööde mittekasutamine on valdavad surmavate- ja raskete vigastuste põhjused Euroopas.

See väide ei ole muidugi päris vale, aga me peaksime rääkima avarii põhjustest, mitte surma põhjustest. Surm on avarii tagajärg. Turvavöö on leevendusmeede, mis ei võta ära avarii põhjust. Turvavöö ja turvapadjad ka alati ei aita – hoiavad küll inimese oma toolil, kuid ei saa aidata juhtudel, kus autokere deformatsioonid ulatuvad liialt sügavale – näiteks nii 17 aastase naisterahva sõit raskeveoki kõhu alla aga ka viimane bussi ette driftimine. Milline järelevalve oleks aidanud neid avariisid ja eelkõige raskeid tagajärgi ära hoida? Milline on optimaalne järelevalve?

Järelevalve on mingis mõttes ennetus, kuid kiiruse mõõtmise ja trahvimise peale mõeldes on siiski tagajärjega tegelemine –  kui tee on sedasi tehtud, et liiklejad saavad ja tahavad seal ohtliku kiirusega sõita, siis on ju keskkond valesti lahendatud!?

Lubatud kiirus vs ohutu kiirus? Sageli on need asjad väga paigast ära, on absurdseid piiranguid, teise koha peal ei ole üldse piiranguid. Üldine 90 kõigil teedel ka juhul, kui tee projektkiirus on 50 km/h?

Joobes juhtimine on üks avariide põhjustest. Aga tänane epideemia on ka nutitelefon – pea norgus liiguvad ringi jalakäijad ja autojuhid, isegi mootorrattureid oleme näinud. Sellega tuleb tõsiselt tegeleda.

Pooltes riikides kes statistikat esitasid, vähenes sõidu ajal mobiili kasutamise eest trahvimine mis viitab järelevalve kahanemisele üle Euroopa.

Ei ole siiski selle järeldusega päris nõus – uuema aja autodel on standardvarustuses ka telefoni hands-free lahendus ja on võimalik, et osa nimetatud trahvide kahanemisest tuleneb lihtsalt käed-vabad süsteemide laiemast kasutusest. Fakt siiski, et ka sel juhul tõmbab telefoni kasutus juhi tähelepanu mingil määral liiklusest eemale.

Antonio Avenoso, ETSC tegevdirektor, ütles: „politsei finantseerimise kahanemine on kahekordselt kahjustav. Vähem ohtlikke juhte püütakse kinni ja üldine vahelejäämise risk kahaneb. Kui politsei eelarvevahendite ümbersuunamine on teemaks Euroopas eelarve tasakaalustamiseks, ei ole seepärast vaja järele anda liiklusohutuses. 26 000 hukkuvad igal aastal ja need numbrid ei hakka kahanema ilma koordineeritud tegevuseta“

Rootsis, Hollandis ja Soomes on vähenenud kiirustrahvimine. Neis riikides on ka suurimad tagasilöögid maanteesurmade kahandamises pärast 2010. Inglismaal on samuti surmade kahanemine aeglustunud, kiirustrahvid vähenesid pärast 2010 kui valitsuse kärped mõjutasid korrakaitsetaset, kuigi trahvide arv on hakanud taas tõusma. Saksamaal puudub üleriigiline statistika liiklustrahvide kohta mis jätab poliitikaotsustajad ilma olulisest infost kiiruspiirangute efektiivsuse mõõtmises.

Joobes juhtimise osas pooled riigid näitasid kontrolli kasvu, pooltel kahanemist 2010 tasemest. Poolas kasvas joobekontroll 39% iga aastaga, 24% Eestis ja 12% Portugalis. Kontroll kahanes 12% Rootsis, 10% Küprosel ning 5% Inglismaal/Walesis. Hinnanguliselt 2% Euroopa läbisõidust on sooritatud joobes, kuid veerand maanteesurmadest on alkoholiga seotud.

Uuringust selgub, et Eesti on üks vähestest riikidest, kus puhumiskampaaniate arvu on suurendatud. Paraku tundub, et kuigi nutimaailmas on levinud mitmeprotsessorilised lahendused (ka tavakodanik suudab tegelda mitme asjaga korraga), töötab liiklusjärelevalvel vaid üks protsessor ja ülejäänud on säästurežiimil. Mille muuga seletada, et näiteks kiiruskontrolli teostav politseinik ei pööra tähelepanu tulede väärkasutusele.

Mõnedel riikidel on siiski ka edu – selle aasta ohutusauhinna sai Norra, Euroopa kõige väiksema maanteesuremusega – 23 hukkunut miljoni elaniku kohta. Norras kahanes teesurmade arv viie aastaga 44% ning viimasel aastal 20% mis on ka parim aastasaavutus.

Norra on saavutanud hea taseme kuid ka sellest suudetakse edasi minna otseselt riskigruppidele suunatud meetmetega, ohtlike kohtade parendamise ja selgelt formuleeritud riikliku strateegiaga millel on nii lühikesed, keskpikad kui kauged sihtmärgid.

Kokkuvõtteks on küsimus ikkagi füüsilises ennetuses. Me kujundame keskkonda ja keskkond kujundab meid. Riik, kui keskkond. Tee, kui keskkond. Õhemaks viilimise (mida armastatakse peenhäälestamiseks nimetada) käigus tuleb analüüsida terviklikke mõjusid. Kokkuhoitud miljon süsteemi ühes otsas võib kaasa tuua mitu miljonit lisakulu teises otsas. Ja see analüüs ei maksa miljonit.