Avariisid toimub iga päev, harvemini võtavad avariis osalejad ette liikluskeskkonna analüüsi ja teevad ettepanekuid, kuidas järgnevaid avariisid vältida. Üldjuhul maetakse hukkunud, lapitakse vigastatud, klaaritakse kindlustusega kahjud ning püütakse eluga edasi minna. Vahel käiakse ka kohut, kui on tuvastatud süüdlane, kes väärib kriminaali templit.
Are elanik Andres Kase elas üle raske avarii Pärnu maanteel Are aleviku juures, kui tahtis sooritada vasakpööret. Tee keskel peatudes sõitis tagant sisse veok, kokkupõrkest paiskus ta kokku vastutuleva sõiduautoga. Kokku sai vigastada kolm inimest, raskematest tagajärgedest päästis seekord hea turvavarustus. Vigastused andsid aja järgi mõtlemiseks ja nii on Andres esitanud oma analüüsi ja ettepanekud. Abiks oli ka pardakaamera salvestus.
Olukord Ares on üsna sarnane mitmete teiste teelõikudega, kus rahvusvaheline põhimaantee kulgeb läbi asumi. Neid on kahjuks Eestis palju ja kõik vajavad tähelepanu. Näiteks ehitati mullu suvel ümber Adavere alevikku läbiv Tartu maantee lõik. Ohutu tee esimene printsiip on teedevõrgu hierarhilisus, mida nendel alevikke läbivatel lõikudel ei ole tagatud. Kuna liiklejate huvid on vastuolulised ja konfliktsed, siis on avariid on tõenäolised.
loading map - please wait...
Maanteeameti tellimusel on koostatud Via Baltica teemaplaneering, mis on juba 2012 aastal kinnitatud. Selle kohaselt rajatakse tulevikus Are möödasõit, mis sisuliselt tähendabki, et teedevõrk tehakse funktsionaalselt hierarhiliseks. Kui põhimaantee läbiv liiklus viiakse alevikust välja, siis ei ole vajadust maanteel hoogu maha võtta, liiklus alevikus väheneb ning on võimalik kujundada sootuks teistsugune liiklusruum kohalike inimeste vajadustest lähtuvalt.
Möödasõidu ehitamisel on aga mõte ainult siis, kui tulevikus hoitakse aktiivne maakasutus maanteest eemal ning soovitavalt vaid ühel pool ehk seal, kus Are alevik praegu paikneb. Eesti liberaalset ja paraku ka korruptiivset planeerimispraktikat arvestades ei ole meil mingeid garantiisid. Maavalitsuste likvideerimisega kaob senine marginaalne planeeringute alane järelevalve täielikult. Seega ei panustaks ma praegu möödasõidu rajamisse, mis on kallis, vaid keskenduks Are lõigu füüsiliste võtetega rahustamisse, et ära hoida tõenäoliste avariide raskeid tagajärgi kiiruste reaalse piiramise teel.
Ristmike laiendamine lisaradadega võib kaasa tuua hoopis vastupidiseid tulemusi. Mida laiem on tee, seda suuremad kiirused ja raskem jalakäijatel teed ületada. Kui liikluskoormus vähegi võimaldab, siis pigem tee kitsamaks, ohutussaar tee keskele, mis võimaldab jalakäijatel ohutumat tee ületust, shikaanid alevikku sissesõidul, jms. Mida kindlasti ei ole mõistlik kasutada, on lamavad miilitsad ja täristid, sest need häirivad kohalikke elanikke rohkem, kui maanteel liiklejaid.
Oluline on see, et me mõistaksime keskkonna rolli avariide tekkes ning ei lepiks avariide ja tagajärgedega, kui paratamatusega. Inimene ehitab majad, teed ja autod ning loob seeläbi eeldused avariideks. Kõike mida inimene oma ekslikkuses teeb, saab ta teha vähemekslikult.
Andres Kase on sellest aru saanud. Kas selleks oligi vaja avariid?