Tehnilise Järelevalve Amet võttis 2017 aasta kokku lühidalt inimeste süüdistamisega hooletuses ja reegleid eiravas käitumises, mis on väidetavalt peamine põhjus ebameeldivas statistikas. Selline lihtsustatud arusaamine ohutusvastutusest ei sobi kuidagi sellesse sajandisse.
Analüüsime pisut meile edastatud manitsevat sõnumit.
Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) teeb kõikide õnnetuste asjaolude väljaselgitamiseks koostööd raudtee-ettevõtete ning Politsei- ja Piirivalveametiga, et jõuda iga juhtumi põhjusteni. Juhul, kui õnnetus on toimunud raudtee ülesõidu- või ülekäigukohal, kontrollitakse põhjalikult ületuskoha tehnilist ohutust, et veenduda raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuses (korrektne märgistus ja muud liikluskorraldusvahendid, nähtavus). Õnnetusjuhtumite analüüs näitab, et ükski 2017. aasta õnnetus ei ole põhjustatud infrastruktuuri või veeremi tehnilisest rikkest, vaid liikleja hooletusest ning reeglite rikkumisest Jätkuvalt on palju õnnetusjuhtumeid, mis leiavad aset inimeste viibimise tõttu raudteel selleks mitte ettenähtud kohas. 2017. aasta õnnetuste koguarvu on tõstnud ka raudteetöödel toimunud rongi kokkupõrked töömasinaga.
Niisiis piirdub kontroll ülesõiduavariide korral nõuetele vastavuse kontrolliga, kuid ei püütagi tuvastada, kas nõuded ise ka ajakohased on. Täielikult välistatakse võimalus, et avariini oleks võinud viia ülesõidu või ülekäigu ebaloogilisus, liiklejaid psühholoogiliselt või füsioloogiliselt eksitav või häiriv keskkond, või muu selline asjaolu, mille peale ametnikud nõuete kirjutamisel ei ole tulnud.
Omaette huvitav on see, et kasvanud on ka tööavariid. See on teema, mida siin oleme tõstatanud korduvalt ka teetöödega seoses. Selles osas on meil asjad ikka väga kehvasti ja see algab samuti nõuete puudulikkusest ning odavhangetest.
TJA paneb inimestele südamele, et raudtee on kõrgendatud ohuga piirkond ja seal liigeldes tuleb olla eriliselt tähelepanelik ning järgida igati liiklusreegleid. Vanematel soovitame oma lastele pidevalt rääkida raudteega seotud ohtudest ning liiklusreeglitest.
Siinkohal teatatakse meile, et raudtee on ohtlik koht. Muidugi on, sest seda ei ole ohutuks tehtud. Ohtlikud on ka ülesõidud ja ülekäigud, sest need ei arvesta inimese puudustega. Pigem peetakse inimesi idiootideks või kariloomadeks, kellele ehitatakse vastavaid aedikuid.
Kui vanemad peavad rääkima pidevalt lastele (pst! mitte lastega) raudteega seotud ohtudest ja liiklusreeglitest, siis kes räägib nendest ohtudest lastevanematele (eelistatult lastevanematega)? Kui palju hukkunutest on täiskasvanud ja kui palju lapsed?
Kuivõrd TJA on jõudnud järeldusele, et kõik vastab nõuetele ja süüdi on ainult hooletud ja ebakorrektsed liiklejad, siis palju õnne meile – pole lootustki, et keegi hakkaks raudteid ohutumaks tegema. Hoiduge raudteest!
Võrdleks olukorda naabritega
| Parameeter | Rootsi | Soome | Eesti |
| Elanikke | 10,112,669 | 5,516,224 | 1,352,320 |
| Raudteid, km | 12,821 | 5,919 | 2,164 |
| Avariisid 2017 | 22 | 22 | |
| Hukkunuid 2017 | 13 (82)* | 9 | 14 |
| Vigastatuid | 12 (17)* | 6/2 | 4 |
| Hukkunuid 100,000 elaniku kohta | 0,12 | 0,16 | 1,07 |
| Hukkunuid 1000km raudtee kohta | 1,01 | 1,5 | 6,6 |
* 2016 andmed. Rootsis loetakse nullvisiooni kohaselt statistikasse ka enesetapud ja -katsed.
Allikad:
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_and_dependencies_by_population
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_countries_by_rail_transport_network_size
https://www.liikennevirasto.fi/tilastot/ratatilastot/tasoristeysonnettomuudet#.WociyK5l-Co
https://www.transportstyrelsen.se/globalassets/global/publikationer/jarnvag/sakerhetsrapport-jarnvag-2016.pdf
Eesti raudteed on 6 kuni 9 korda ohtlikumad, kui Soome ja Rootsi raudteed. Kas meie inimesed on 6 korda hooletumad?
Tehnilise Järelevalve Amet vajab hädasti nullvisiooni, mille Maanteeamet on juba vähemalt deklaratiivselt omaks võtnud. Tasapisi tuleb ka arusaamine ohutusvastutusest.
Soome ja Rootsi kohta tuleb märkida seda, et mõlemas riigis on raudtee enesetapjate üks lemmikviisidest oma probleemidele lõplikku lahendust otsida. Mõlemas riigis hüppab üks inimene rongi ette iga 6 päeva tagant. Ronge on palju, pikalt ei pea ootama ja kui üks läheb mööda, siis tuleb kohe teine. Kahjuks Eesti osas enesetappude statistikale pihta ei saa. Ei ole ka selge, kas esitatud arvud sisaldavad enesetappe või mitte. Soomes näiteks enesetappe avariide statistikasse ei lisata, Rootsis on need aga oluline osa statistikast ja probleemist, millega Liiklusamet lähtuvalt nullvisioonist tegeleb.
Marilis Kallas on oma Tehnikakõrgkooli lõputöös analüüsinud raudteeavariisid aastatel 2010-2015 ja kokkuvõtvalt soovitanud:
- muuta kohustuslikuks iga ülekäigu valgustamine sõltumata asukohast
- ülesõitude ning ülesõitudega külgnevate kõnniteedel pöörata suuremat tähelepanu jalakäijate
ohutusele, paigaldades tõkkepiirdeid ning korrigeerides tõkkepuu asukohta - sulgeda võimalikult palju raudteeülekäike, ehitades tunneleid ning sildu ohutumaks raudtee
ületamiseks - suunata raudteeohutusele suuremat avalikkuse tähelepanu ning informeerida nii jalakäijaid
kui ka rattureid korrektsest raudtee ületamisest ning sellega seonduvatest riskidest
Soovitustest kolm esimest puudutavad infrastruktuuri valdaja ja järelevalvaja ohutusvastutust!
Teeme raudteed ohutuks. Võtame vastutuse.
PS. Kuniks raudteed ja raudteeületuskohad on jätkuvalt ohtlikud, on äärmiselt mõistlik juhinduda Tehnilise Järelevalve Ameti juhistest hoolsuse, tähelepanelikkuse ja kuulekuse osas. Rääkige teineteisega raudteede ohtlikkusest. Hoidke ennast ja oma lähedasi!
PSS. Päisepildi allikas Delfi. Soome numbrimärgiga buss Eesti raudteeülesõidu ohver.