Kuigi liiklusohutus sõltub paljudest asjaoludest, seisneb iga liiklusrisk ainult ühes asjaolus – konfliktis. Murphy seadus ütleb, et kui midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb. Liikluses tähendab see tõenäolise konflikti vallandumist. Neid konflikte vallandub igapäevaselt kõikvõimalikel asjaoludel, mis kokkuvõttes teevadki konfliktide vallandumise suhteliselt tõenäoliseks.
Kui puudub konflikt, siis on liiklusavarii ebatõenäoline. Näiteks kuulsal Bonneville soolajärvel Utahis toimub igal aastal augustikuus kiiruse nädal (Speed Week), kus peamiselt erinevad autod ja mootorrattad üritavad kiiruse maailmarekordeid ületada. Soolajärv on suur ja tasane väli, kus ei kasva puid ega veere kive, ei liigu ka loomi. Sellegipoolest on soolajärvel eraldi ära markeeritud kiirusehullude jaoks 10 miiline koridor, et kihutamine toimuks organiseeritult ja (sic!) konfliktivabalt ehk ühekaupa.
Seega on liiklusohutuse tagamine väga lihtne – kõik teed tuleb teha konfliktivabadeks, nagu Bonneville soolajärv. Oot, aga see ei ole ju võimalik?
Tegelikkuses on meie teedel palju konflikte, mida ei saa lõplikult välistada, kuid on ka palju selliseid, mis on mittevajalikud ja ohutu planeerimisega välistatavad, kuid ka selliseid, mille välistamine on tehniliselt võimalik ja mõistlik.
Konfliktid, mida võimalusel tuleks välistada on laias laastus:
- vastassuunaline liikumine
- ristuv (lõikuv) liikumine
- erinevate kiirustega samas suunas liikumine
Lisaks liikumissuuna konfliktile võib rääkida ka erineva massi konfliktist, kuid ..
Liikumissuundade ja kiiruste erinevuse konflikti tagajärg sõltub kokkupõrkel vabanevast kineetilisest energiast, ehk E = mass x kiirus ruudus / 2.
Seega, kui meil ei ole võimalik konflikti välistada, siis tuleb minimeerida kineetilist energiat sedavõrd, et tagajärjed ei ole rasked. Kuna mass on konstant, siis järelikult on meie ainus võimalus konflikti leevendada kiiruse vähendamisega.
Ristmike konfliktsus
Kõige enam konflikte esineb ristmikel ja seetõttu on ka ristmikel rohkem avariisid, kui ristmikevahelistel teelõikudel. Kõik ristmikud ei ole võrdse konfliktsusega. Oleme harjunud, et kõige tavalisem ja normaalsem on neljaharuline teede ristumine. Paraku on selline ristmik ka samatasandilistest ristmikest kõige ohtlikum. Värske Soome Teedeameti (Väylä) uuring näitab, et pikaajalise statistika põhjal on neljaharulised ristmikud 60% ohtlikumad, kui kolmeharulised T-ristmikud.
Soovijoonte konfliktsus
Liikluskeskkonda kujundatakse erinevate koridoridena, kus võivad olla määratletud erinevad alad erineva liikluse jaoks eeldades, et liiklejad (ehk inimesed) kasutavad neid koridore sihipäraselt. Inimene aga pole masin ja tema teed on ettearvamatud või siis mitte.
Tulenevalt maakasutusest, inimeste lähte- ja sihtkohtadest ja päevakavast on võimalik ette arvata liikumissuundi. Neid suundi nimetatakse soovijoonteks (ingl k desire lines) ja kõige sagedamini näeme neid haljasalal sissetallatud radadena.
Liikluskeskkonna kavandamisel on soovijoontel kurvad tagajärjed. Mitte ainult haljasaladele tallatud poriradade mõttes, vaid eelkõige ootamatute ja ohtlike konfliktide tekkimises.