Nullvisioon on Rootsist alguse saanud strateegiline filosoofia, mis nüüdseks on levinud kogu Skandinaaviasse. Ka Eesti Maanteeamet on hiljuti võtnud nõuks rakendada nullvisiooni põhimõtteid.
Rootsi Maanteeamet (Vägverket) sõnastas 1997 aastal uue strateegia, mille aluseks sai nullvisioon: “Mitte keegi ei peaks liikluses hukkuma ega saama raskelt viga”. Koos pikaajalise visiooni sõnastusega seati ka lühema-ajalised mõõdetavad eesmärgid hukkunute piirarvule. Rootsi on suutnud avariides hukkunute arvu vähendada üle poole.
Nullvisioonil on ka kriitikuid, kes peavad pikaajalist eesmärki ebareaalseks või isegi absurdseks. Kuna on võimalik, et mingi osa avariidest on seotud enesetappudega, siis on pea võimatu selliseid avariisid välistada. Absoluutse ohutuse saavutamine võib olla ka ebaotstarbekalt kulukas.
Rootsi valitsus ning Liiklusamet (Trafikverket) on jäänud siiski nullvisiooni juurde ning seda ka täpsustanud. Liiklusameti juures töötab liiklusohutuse strateegia büroo, kus on nullvisioonile antud uus mõte, mis vaidleb kriitikutele vastu. Nullvisioon on eetiline lähenemine, aga ka ohutu transpordi strateegia. Inimelu kaotamine liikluses ei ole aktsepteeritav ning ohutust ei saa panna kaalukausile ühegi muu sotsiaal-majandusliku kasuga. Vastutus liiklusohutuse eest on jagatud nende vahel, kes kavandavad ja nende vahel, kes kasutavad transpordi süsteemi.
Tuleb teha kõik selleks, et inimeste hukkumine või raskelt vigastamine on välistatud. Samal ajal, kui tuleb välistada avariide võimalus, tuleb arvestada, et inimesed teevad vigu ning avariisid ei ole võimalik lõplikult välistada. Täiuslikku inimest ei ole olemas. Nullvisioon aktsepteerib, et avariisid esineb, kuid rasked tagajärjed on välistatavad.
Vaata kõrvalt ka nullvisiooni teemalisi viiteid.