Kui olete jõudnud mõistmisele, et liiklusohutuse inspekteerimine või audit on otstarbekas ja vajalik ette võtta, et tagada liiklejate ohutus ning seeläbi võtta vastutus, siis on järgmine küsimus, kuidas sellist ekspertteenust hankida? Paraku tehakse teenuse hankimisel tüüpiliselt olulisi vigu, kas teadlikult või mitte, aga need vead muudavad auditi läbiviimise sisuliselt mõttetuks.
Töö või teenus?
Liiklusohutuse audit on ekspertteenus, mis eeldab pikaajaliste kogemuste ja kogutud teadmiste olemasolu. Auditeerijal peab olema selleks ka vana seaduse kohaselt tegevusluba, uuemal ajal kutsekvalifikatsioon, milleks on Volitatud teedeinsener 8, spetsiifilise kompetentsiga “Liiklusohutuse auditi tegemine“. Tuleb olla tähelepanelik, et kõik volitatud teedeinsenerid ei oma automaatselt õigust liiklusohutuse auditeerimiseks. Samuti ei ole võimalik vastavat õigust omaval audiitoril volitada kedagi teist enda asemel teenust osutama – tegemist ei ole ettevõtte pädevusega.
Auditeerimise tulemusena valmiv riskihinnang ei ole iseseisev toode, mida oleks võimalik ümber lükata, eraldiseisvana kasutada või taaskasutada. Auditi tulemusena valmiv riskihinnang on terviklik dokument, nagu kohtuotsus. Audit ei võta projekteerijalt, ehitajalt ega omanikult vastutust, vaid lakooniliselt osundab riskidele. Projekti autoriõigus ning vastutus jääb ikka projekteerijale, ehituskvaliteedi vastutus ehitajale ning koguvastutus omanikule (tellijale). Audiitor ei saa sundida projekteerijat projekti muutma, ehitajat objekti ümber ehitama, ega omanikku seda kõike nõudma. Koguvastutus on ikka omanikul, kes peab auditi alusel otsustama, kas riske maandada või mitte.
Millist lepinguvormi kasutada?
Auditeerimise kõige olulisem nõue lisaks vajaliku kompetentsuse olemasolule on sõltumatus. Audiitor peab olema sõltumatu projekteerijast ja ehitajast, ta ei tohi olla osalenud projeklahenduse loomisel. Tellija ega ükski kolmas isik ei tohi mõjutada audiitorit pisendama riske või seadma piiranguid audiitori tööle, ei tohi varjata informatsiooni, sundida muutma seisukohti või metoodikat.
Audiitori teenus on võrreldav advokaadi teenusega, mida ei ole võimalik ette määrata rohkem, kui et audiitor peab tegutsema oma teadmiste ja parima äranägemise järgi, kuid ei tohi minna vastuollu avalikkuse huvidega ega seadustega.
Eelnevast tulenevalt on auditeerimiseks ainus sobilik lepingu vorm käsundusleping vastavalt VÕS peatükk 35 sätetele. Leping peab olema selline, et tellija ei saaks audiitorit survestada näiteks teenuse eest maksmata jätmisega või trahvidega “nõuetele mitte vastava töö” eest.
Juhul kui tellija esitab audiitorile sellise lepinguprojekti, millega on võimalik audiitorit survestada seisukohti muutma, tuleb sellisest lepingust viivitamatult keelduda.
Lae alla näidisleping liiklusohutuse auditeerimiseks.
Hanke kriteeriumid?
Tüüpiline viga ekspertteenuse hankimisel on hinnapõhine ja eelkõige lõpliku hinnaga hange, mis baseerub valedel eeldustel, et tegemist on lõpliku mahuga tööga, mida on võimalik mõõta ning et sõltumata teenuse osutajast on sellel alati samaväärne tulemus – kvaliteet. Auditi hankimisel tuleb leida pädevad audiitorid, kes ei ole teiste projekti osapooltega seotud, kellega leppida kokku ligikaudne, kuid mitte lõplik ajakulu, tunnitariif ning aktsepteeritavad kulud.
Lõplik hind sunnib audiitorit piirama töö mahtu ja seetõttu võib audit jääda puudulikuks. Kui eesmärk on tuvastada kõik riskid, siis ei tohi sundida audiitorit tegema selliseid valikuid. Audiitorteenuse maht jääb alati projekti kogukuludes märkamatult marginaalseks, kuid selle väärtus on mõõtmatu.
Üksikhange või raamleping?
Kui on vajadus sageli teostada auditeerimist, siis halduskulu vähendamiseks on otstarbekas korraldada audiitorite kaasamiseks pikemaajalise partnerlussuhtega raamlepingu hange. Sellises hankes valitakse välja mitu partnerit, kellelt on võimalik kokkulepitud raamides hankida audiitorteenust. Raamideks on audiitormeeskonna nõuded, ajavahemik, millal raamleping kehtib, ühikhinnad ning eeldatav auditeeritavate objektide maht lepingu jooksul. Tavaliselt on sellistes lepingutes ka audiitorite prioriteetsus järjekord, kui esimene audiitor ei saa töökoormuse tõttu teenust osutada, siis pakutakse seda järgmisele, jne. Kahjuks Eestis ei ole raamlepingud levinud, kuigi riigihangeteseadus näeb sellist võimalust ette. Mujal riikides on raamlepingud tavapärased ka teiste ekspertteenuste puhul, nagu projekteerimine, ekspertiisid ja omanikujärelevalve.