Käesoleval lehel propageerime liiklusohutuse auditit, kui tõhusat töövahendit, millega ennetada ohtliku keskkonna loomist. Auditist on kasu ainult siis, kui seda tehakse kvaliteetselt ja auditi riskianalüüs on veenev.
Olen näinud mitmeid auditeid, kus ühelt poolt on ilmsed riskid jäänud tuvastamata või siis on riskidena esitatud probleeme, mida võiks käsitleda küll projekti ekspertiisis, kuid millest ei tulene reaalset ohtu liiklejatele. Vestlused tellijatega näitavad samuti rahulolematust auditite kvaliteediga. Teisalt jääb vahel ka mulje, et audit on üks tüütu lisakohustus, mis tuleb lihtsalt vormistada ja riiulisse unustada. Sellest annab tunnistust see, et sageli jäetakse audit osades etappides sootuks tellimata või mis on väga tavaline, et 3 ja 4 etapp tellitakse korraga, samas kui 3 etapi mõte on ehitatud keskkonda auditeerida enne liiklusele avamist, et apsakad kõrvaldada enne kasutusloa andmist, 4 etapi mõte on avamisjärgne seire, mida tuleks teha 12..24 kuud pärast avamist, kui on olemas andmed võimalikke probleemide kohta.
Tüüpilised puudused auditites:
- probleemidena käsitletakse teemasid, mis kuuluvad projekti ekspertiisi (normikontroll, tehnilised probleemid, keskkonnamõju) ning millel puudub seos liiklusohutusega;
- ei käsitleta ohutust ohutu tee printsiipidest lähtuvalt, ei analüüsita funktsionaalset hierarhiat ja funktsioonile vastavat/mitte vastavat kasutust;
- ei käsitleta tee ja maakasutuse seoseid, liiklejate soovijooni ning nendest sündivaid konflikte;
- ei arvestata kõigi võimalike tee kasutajatega;
- probleem puudutab küll liiklusohutust, kuid riski hindamisel ei ole selgitatud, milline on tõenäoline konflikt (avarii tüüp, avarii tekkemehhanism, avarii osapooled, vallanduv kineetiline energia) ning ei ole ka määratud eeldatavat tagajärge (varakahju, kerge vigastus, raske vigastus või surm ning vigastuse liik), seetõttu on kogu riskihinnang subjektiivne ja vaieldav.
Üks Eestis levinud omapärane puudus on auditi aruande avatus, aruande formaati jäetakse lahtrid teise osapoole seisukoha ja pädeva asutuse otsuse jaoks. Riskide nö menetluse jaoks tuleks ikka teha eraldi dokument või tabel ning pädev asutus peab oma koondotsuse vormistama iseseisva haldusaktina. Auditi sisu peab jääma puutumatuks.
Näiteid ka
Toon paar tüüpilist näidet audititest, mis minu kätte on sattunud.
Kvaliteetne audit
Kvaliteetse auditi kõige olulisem osa on riskianalüüs, kus iga riski puhul on selgelt sõnastatud riski olemus ehk millisele liiklejale (tee kasutajale) millise tagajärje see kaasa toob. Lühidalt tuleks vastata küsimusele, mis võiks valesti minna ja millega see lõppeda võib? Tuleb selgelt sõnastada võimalik tagajärg, sealhulgas vigastuse tüüp ja raskusaste (paraku on see teema, mida liiklusohutuse audiitorite koolitustel Eestis üldse ei käsitleta!). See on vajalik selleks, et riskihinnang oleks võimalikult objektiivne. Kui riski tõenäoline tagajärg on pigem varakahju kui vigastus, siis on tegemist väikese riskiga. Raskeid tagajärgi samas ei tohi pädev asutus ignoreerida.
Keerulisem ja vaieldavam on riski avaldumise tõenäosuse hindamine. Kuna me analüüsime keskkonnast tulenevat riski, siis ei ole korrektne arvestada tõenäosuse hindamisel konkreetses kohas teadaolevaid sagedusi (uue tee puhul neid ei olegi teada). Keskkonna ohtlikkus ei sõltu sellest, kas seal on palju või vähe kasutajaid. Kasutus võib ajas kas alaliselt või ajutiselt muutuda. Alalisi muutusi toovad esile maakasutuse muutused, ajutisi näiteks liikluspiirangud teedevõrgus. Riski vallandumine ei nõua suurt sagedust, vaid asjaolude kokkusattumist. Lihtsam on mõelda ka sedasi, et teadaolevalt ohtlik keskkond ei muutu ju ohutuks, kui liiklejad sellest keskkonnast ära võtta. Seetõttu oleks pigem õigem tõenäosust hinnata ekvivalentselt või analoogselt.
Kui audiitor soovib kasvõi professionaalsest kretinisimist tulenevalt tähelepanu juhtida muudele probleemidele, võib ta seda teha väljaspool auditi riskianalüüsi muude märkuste all. Need märkused võib pädev asutus võtta teadmiseks, kuid ei pea tegema otsust.
Kvaliteedi tagamine
Liiklusohutuse auditeerimine on sõltumatu ekspertteenus. See tähendab eelkõige seda, et ei tellijal, nn pädeval asutusel ega kolmandatel isikutel ole õigus sekkuda audiitori koostatud riskianalüüsi ehk nõuda riskihinnangu muutmist. Samuti peab audiitoril olema kasutada kogu vajalik ressurss, et teha põhjalik analüüs. Seetõttu ei tohiks kasutada auditeerimisteenuse hankimisel madalama hinna kriteeriumit ning lõpphinnaga töövõtulepingut, kus lisaks on sätestatud töö vastuvõtu tingimused ja trahvid (vaata meie soovitusi, kuidas hankida auditit). Paraku see on kõigi “pädevate” asutuste tänane praktika tellida auditeerimist madalaima lõpphinnaga ning lepingutega, mis seavad audiitori sõltumatuse kahtluse alla ning sunnivad tegema minimaalset. See on kindlasti üks põhjus, miks tellijad ei saa kvaliteetseid auditeid.
Teine põhjus on audiitorite puudulik koolitus, mida oleme siin varasemalt käsitlenud, kuid see vääriks veel omaette käsitlust (läbisin ise kutse pikendamise nimel 2022 aastal täienduskoolituse, väike areng oli toimunud, kuid suur osa koolituse sisust oli ikka teemast mööda). Samas on teada juhtumeid, kus auditi koostamisel ei ole osalenud vastava pädevusega isikud (liiklusohutusaudiitori kutseta).
Kolmas põhjus on kinnine menetlus ehk auditeerimine ei ole avalik, auditite aruandeid ning pädeva asutuse otsuseid vaikimisi ei avalikustata. Liiklusohutus on vaieldamatult avalik huvi, auditite riskianalüüsid ja pädeva asutuse otsused tuleb avalikustada, see aitab kaasa kõigi osapoolte konstruktiivsele ja ohutuspositiivsele suhtumisele.
Küsimus aga jääb, et kui tellida õigesti, aga ikkagi audiitori töö tulemus jätab soovida, kuidas siis nõuda audiitorilt “vigade” parandamist.
Tellijal ei ole õigus nõuda audiitori poolt leitud riskide eemaldamist, isegi kui need selgelt ei ole liiklusriskid. Pädev asutus saab otsustada, et kuna pole tegemist objektiivselt hinnatud liiklusriskiga, siis seda ei arvestata. Pädeva asutuse otsus ei pruugi olla adekvaatne, taaskord on oluline, et need otsused on avalikud ja tagantjärele hinnatavad, ainult sedasi saab tuvastada nullivisooni kohast vastutust.
Liiklusriskiregister
Liiklusohtlikkuse hindamiseks on meil olemas avariide ja tagajärgede statistika. See on kõik tagantjärele tarkus või peaks ütlema rumaluse faktoloogia. Soovitan Transpordiametil teeregistrisse luua liiklusriskide kiht, kuhu kanda kõik inspekteerimiste ja auditite riskihinnangud koos pädeva asutuse otsusega. See võimaldaks analüüsida auditite ja nendel põhinevate otsuste mõju, õppida ja arendada auditi metoodikat ning teha paremaid, informeeritud otsuseid. See oleks julge ja edumeelne samm nullvisiooni põhise kestlikult ohutu keskkonnaloome vastutuse ning ühtlasi läbipaistvama digitaliseeritud ohutusjuhtimise poole.
Teeme auditid kvaliteetseks. Teeme teed ohutuks. Võtame vastutuse.